Õenduse kesksed mõisted ja nendest tulenevad õe ülesanded Inimesed väärtustavad ja hindavad tervist. Kui tervis halveneb, pöördudakse tavaliselt arsti poole ja loodetakse oma murele lahendus leida. Kuid kui asjad osutuvad halvemaks, siis tihtilugu suunatakse inimene haiglasse ravile ja seal saab temast patsient ning tekib paratamatu kokkupuude õdedega. Toredate ja sõbralike inimestega, kes on oma professiooniks valinud inimeste aitamise ja nende eest hoolitsemise meditsiinilisel tasandil. Aga samas peab õde olema võimeline patsienti toetama ka sotsiaalsel ja psühholoogilisel tasandil, kui selleks tekib vajadus. Mõnikord ongi vajalik, et õde astuks patsiendi lähedase rolli, kui on näha, et inimene on täiesti üksi ja murest murtud. Kindlasti ei tohiks üks meditsiinialal ja üldse tervishoiualal töötav õde olla külm ja eemaletõukav
lause "Laku perset tsensor". Rahvalehe jaoks lõppes see nali ajalehe sulgemisega kolmeks kuuks, kuid samasugust tempu kordasid kaks meelelahutusajakirja (Ajusportlane ja Mõistatusleht), mis teatasid nuputamisülesannete kaudu, et tsensor on siga jms. Mõlema ajakirja vastavad numbrid konfiskeeriti ja pandi kaitseseisukorra lõppemiseni seisma. 10. Ajakirjaniku professionaalsuse tunnused: nende kujunemine maailmas, Eestis ja muutumine nõukogude perioodil. * Klassikalises mõttes professiooniks ei arene ajakirjandus ilmselt kunagi: ta sõltub ühiskondliku süsteemi olemusest, seda reguleerivatest jõududest, tehnoloogia arengust ning majanduslikest teguritest. * Ajakirjandus läbib professionaliseerumise käigus järgmised põhilised staadiumid: -postiametnike kui uudiste hankijate ja käsikirjaliste uudistelehtede koostajate ning levitajate ajajärk: Eestis loodi postisüsteem Rootsi ajal 1636.
(1922, Aleksander Veileri "Esmaspäev") sündi vms. Jälle lõhub loogilise arengu aasta 1940, ja see loogiline areng sai jätkuda 1980. aastate lõpust, näiteks võttes "Eesti Ekspressi" sünni (1989). Eesti ajakirjandust periodiseerides võib lähtuda ka elukutse arengust. Professionaalne amet e selgelt professionaliseerunud amet on arst, jurist, kirikuõpetaja (kui meenutada, milliseid aineid hakati esimestes Euroopa ülikoolides eelkõige õpetama!). Klassikalises mõttes professiooniks ei arene ajakirjandus ilmselt kunagi: ta sõltub ühiskondliku süsteemi olemusest, seda reguleerivatest jõududest, tehnoloogia arengust ning majanduslikest teguritest. Periodiseerimise võimalused Ajakirjaniku elukutse arenguetapid Üleminekustaadiumis olev amet liigub professionaalsuse poole ja omab mõningaid profesionaalse ameti tunnuseid, selline amet on semi-professionaalne. Üldine professionaliseerumise kontseptsioon lähtub eeldusest, et teatud ametid läbivad oma
annaabi.ee 
