· töö kaasajastamine · Loodi mitmesuguseid põllumajanduslikke organisatsioone · Eesti oli Tsaari-Venemaa tööstuslikult arenenumaid piirkondi Kultuur Edusammud hariduses: · Eestikeelsete erakoolide asutamine · Haridusseltside loomine · Taastatakse peaaegu kogu eestikeelne alamaastme koolide võrk · 1906 asutati esimene eestikeelne keskkool Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasium Tartus Kultuur · Eesti tearti professionaliseerimine · 1906 avati Vanemuise maja Tartus · 1911 valmis Pärnu Endla · 1913 avati Estonia teatrimaja Tallinnas Kultuur · Kirjanduses toimus üleminek rahvusromantiliselt ajalt realistlikule lähenemisviisile · 1905 Noor-Eesti · kerkisid esile sellised nimed nagu J. Liiv, O. Luts, M. Under, A. H. Tammsaare · Pandi alus ka eesti spordile Kultuur · 1906 toimus esimene eesti kujutava kunsti ja skulptuuri näitus
Kriisi süüdlasena nähti erakondi, selle parandamiseks liideti erakondi. Seejärel nähti auku põhiseaduses, otsustati luua presidendi ametikoht, et riigikogu ei omaks liialt suurt võimu. 1929a loodi Eesti Vabadussõdalaste liit, millest sai suurim poliitiline organisatsioon Eestis ja tänu neile valiti esimene president. Kultuur: Esmakordselt sai Eesti kultuur riikluku tähelepanu ja toetuse osaliseks. 1925. aastal loodi kultuurkapital, mis finantseeris kultuuri. Kujunes välja professionaliseerimine, mis aitas kaasa eesti keele kaasajastamisele ja kasutusvaldkonna laienemisele. Tänu sellele sai teoks emakeelne haridus. Kultuur arenes kiiresti ja korraldati erinevaid kontserte ja esinemisi ning ei hääbunud ka traditsioonid. Negatiivseks selle juures oli aga loomevabaduse piiramine 1930.aastal.
} Karistuse teooriates tugev positivismi mõju Kontroll on eksklusiivne ja stigmatiseeriv 20. sajandi keskpaigast tänaseni } Ideoloogiline rünnak: minimaalne riik, samal ajal kontroll laieneb } Kontrollis on rõhutatud detsentraliseerimine ja kogukondlikud alternatiivid, ehkki vanad institutsioonid jäävad } Kontrolli ja karistuse piirid on hajunud, karistus jääb peitu } Käitumishälvete klassifikatsioon jätkab arengut } Ideoloogiline rünnak: “de-professionaliseerimine”, ehkki professionaalid jätkuvalt domineerivad } Karistusteooriad: osaliselt neo-klassitsism, positivistlikudteooriad ikka esindatud Ideoloogiliselt rõhutatud on inklusiivne kontroll ja integreerimine. “Buliimia” Sotsiaalset kontrolli kuritegevuse üle iseloomustavad tänapäeval järgmised tendentsid (Taylor 1999: 187-222): } vanglapopulatsiooni märgatav kasv; } tähelepanu keskme nihkumine rehabiliteerimise, korrektsiooni,
aga see ongi siiski edukas, et uudsus esile tõsta. Miks? Esialgne paradigma kirjeldus kirjeldab edukalt vaatlusi ja eksperimente, mis on juba valmis käsitlemiseks, teadlase jaoks. Uurimistööd teostatakse: üksikasjaliku varustuse loomine; luuakse esoteeriline (mõisted, mis on teoreetilised) ja jagatud sõnavara; mõistete viimistlus, mis suurenevalt vähendavad tema sarnasusi oma tavaliste terve-mõistuse prototüüpidega. Selline professionaliseerimine viib: tohutu teadlase visiooni piiramine, range teadus ja vastupanu paradigma vahetusele; informatsiooni detailsus ja vaatlus – teooria täpsuse sobivus (uued ja uuendatud meetodid ja vahendid on tulemuseks suuremale täpsusele ja paradigma teooria mõistmisele; kui teadlased teavad, millise täpsusega, mida oodata eksperimendi puhul, siis on teada kui miski läheb valesti. Anomaalia ilmub vastu paradigma tausta. Mida täpsem ja ulatuslikum paradigma
annaabi.ee 
