Kappel, M.Härma, K.Türnpuu. A.Lätte,R.Tobias.Õppisid Peterburi konservatooriumis. 8.Miina Härma: oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Ta oli eesti esimene professionaalne naishelilooja. Aastatel 1883 1890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. loomeperioodi jooksul kirjutas ta üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Suure osa tema loomingust moodustavad vokaalteosed 9.20 sajandi muusika elu:Suur kultuuri tõus.Muusika muutus profesionaalsemaks ja mitmekesisemaks.Rahhvuslikkus süvens.Elav kunstiline ja rahvuslik õhkkond.Muusikasse tuld koorilaulude kõrvale ka instrumentaalmuusika ja sünfoonilene muusika. Aleksander Läte oli helilooja, dirigent, laulukooride juht ja muusikakriitik, esimese eesti sümfooniaorkestri asutaja. Asutas ja juhtis laulukoore, oli 1891 üldlaulupeo üldjuhte. Astus 1895 Dresdeni konservatooriumitegutses .Tartus koori- ja orkestrijuhina, ajalehe "Postimees" muusikaarvustajana, klaveriõpetajana. 10
Küll aga tuleb tähele panna, et minnes poodi endale tippklassi digipeeglit hankima sealt kogemata hoopis SLR-tüüpi kaameraga ei lahku. (6 lk 14)(vt Joon.3). Joonis 3. SLR tüüpi kaamera Olympus Sp 320 1.2 Lisaseadmed 8 Digitaalsetele fotokaameratele on mitmeid erinevaid lisaseadmeid, millega muuta pildistamine mugavamaks, profesionaalsemaks ja käepärasemaks. 1.2.1 Mälukaart Mälukaart on välkmäluseade (inglise keeles Flash memory), milles saab hoida digitaalseid andmeid. Digitaalsetele kaameratele saab osta lisaks kaasa põhimälule mälukaardi, kuna tavaliselt on põhimälu väga väike ja saab sinna talletada mõningaid pilte. Mälukaartide suurus ja maht varieerub laialt ( nt 512 MB 120 GB), ostmisel peab olema kindel, et just see kaart ühildub Sinu kaameraga. (vt Joon.4) Joonis 4. Spetsiaalne Olympuse mälukaart
7) Infrastruktuur 1,6: NGO-d toimivad hästi kindlakskujunenud raamide sees. Suurenenud maakondlike ühenduste osatähtsus läbi ,,Minu Eesti" kampaania ja ideede. 8) Maine 1,9: ehk kõige kiiremini arenev aspekt. Majanduskriisi tagajärjel on inimestes enam huvi tekkinud sotsiaalteemade üle. Meedia on hakanud otsima positiivseid uudiseid, et tasakaalustada majanduskriisi negatiivseid tagajärgi ja uudiseid. NGOd on muutunud avalikes suhetes profesionaalsemaks: kasutatakse palju veebilehti. Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsioon (www.ngo.ee/ekak) Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon (edaspidi EKAK) on dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel. Kodanikeühenduste ja avaliku võimu koostöö eesmärkideks EKAKi raames on:
annaabi.ee 
