nagu ökonissil, kuid vahe on dimensioonide arvus. Niss on osa keskkonnast, mida organism tarvitab või millele ta on kohastunud. Moodsam tõlgendus: organismi kohastumine antud keskkonnatingimustele. 28. Kuidas on ökonisside kattumine seotud konkurentsiga? Ökonisside kattumise määr on proportsionaalne konkurentsiga. Kitsas niss on üldiselt spetsialistidel (tõenäoliselt K-strateegid). Lai niss on generalistidel (tõenäoliselt r-strateeg). Vähem produktiivsemates ökosüsteemides on nissid üldjuhul laiemad. 29. Võrrelge dominantide ja võtmeliikide olulisust ökosüsteemi talitluse seisukohast Dominant on liik, kes koosluses hõlmab suurema osa ruumist. Nende osakaal taimede üldarvus on suur (suur biomass). A keystone species is a species that is disproportionately connected to more species in the food-web. Keystone species have lower levels of biomass in the trophic pyramid relative to the importance of their role
Eestis nt delta roostikud, segametsades ja okasmetsades. Madal produktiivsus nt kõrbetest. Eestis nt liivaluidetel. 16.NPP suuruse muutumine laiuskraaditi maismaa- ja vee-ökosüsteemides. NPP = Netoprimaarproduktsioon - alus heterotroofide eksisteerimisel. Produtseerivad foto -ja kemosünteesivad organismid. Erinevates bioomides on erinev fotosünteetiline kasutegur. Kõrg –ja tundraaladel alla 1 %, rohumaadel 2-3%, kõige produktiivsemates ökosüsteemides 4-5%. Maismaal on suurima NPP-ga laialdased alad levinud troopikas. Mereökosüsteemides suurematel laiuskraadidel (parasvööde, artktiline vööde). Meie planeedi maismaa-osal varieeruvad suurtes piirides järgmised NPP mõjutavad tegurid: taimedele kättesaadav päikesekiirgus, vesi, mineraalsed toiteained, temperatuur. Suures osas maismaast kontrollib NPP väärtusi vee kättesaadavus. Suhkur toodetakse veest ja CO2-st. Veepuudusel ei saa fotosünteesida
, 2008). Esimeste eesmärk on elustiku kaitse ning teiste soov enamasti kalastamisega elatist teenida. Kuid arvestades rahvaarvu jõudsat kasvu ja kalastamise populaarsust, ammenduksid tõenäoliselt kalavarud ilma kaitsealadeta mingil hetkel sootuks. Merekaitsealade üha laialdasema rajamisega üle maailma on tõusnud ka inimeste teadlikkus nende mõjude kohta merelistele liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele ning tõuseb ka edaspidi (Sobel & Dahlgren, 2004). Inimeste mõjutused kõige produktiivsemates mere ökosüsteemides on viinud toiduahela ülemiste troofiliste tasemete süstemaatilisele arvukuse vähenemisele. Primaarproduktsooni kasutamisega on ohustatud kõige väärtuslikumad ja tähelepanuväärsemad mere megafauna liigid, samas on häiritud ka koosluste ja ökosüsteemide koosseis ja funktsioneerimine alustades vetikametsadest lõpetades korallrahudega (Roberts, et al., 2003). Seega on oluline piirata inimtegevuse mõju,
Ökosüsteemide produktiivsus maismaal ja ookeanis Ökosüsteemide primaarset produktiivsust mõõdetakse kas energia või aine (nt C) salvestamisena pindala kohta ajaühikus. Koguproduktsiooni tähistatakse inglise keelse lühendina GPP, ehk taimede enda elutegevuseks kuluv osa, saame puhta primaarproduktsiooni NPP. Maismaal seletub produktiivsuse muster üsna hästi aasta keskmise temperatuuri ja sademete hulgaga. Allpool olevast tabelist on näha, et kõige produktiivsemates maismaaökosüsteemised on NPP kahe kilogrammi kuivaine kandis ruutmeetril aastas, meie parasvöötmemetsades on ca kaks korda vähem. Maailmameres pole sademetel mõistagi mingit rolli, samuti on aasta keskmisel temperatuuril vähe tähtsust. Produktsioon koondub ookeanid peamiselt mandrilavade lähedusse, kud toitaineid pidevalt ülemistesse veekihtidesse uutakse. Ookeanide keskosad on aga kõrbed, kus produktsioon on minimaalne
annaabi.ee 
