Prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane 17.sajandi ratsionalismi isa 1629. aastast elas Hollandis Kirjutas töid filosoofiast, optikast, geomeetriast ja hinge loomusest Lahkus Hollandist 1649. aastal 1650. aastal suri kopsupõletikku Descartes väitis, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda, et ta on - Cogito ergo sum Elust Kõige produktiivsemal perioodil 1629-1649 elas vabameelses Hollandis. Muutis pidevalt oma aadressi ja pidas sõpradega ühendust kirja teel. Religioossetelt vaadetelt katoliiklane. Haridus ja elukäik Jesuiitide kolleegium La Fleche´is Keskkool Poitiers´s (õigusteadus) 1618.a Hollandi sõjavägi Alustas reisimist Arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale. Tema kõige tuntum teos on Metafüüsilised
ReneDescartes. Uusaja filosoofia rajaja, Prantsuse filos.(valgustusajal). Ennekõike teadlane (teaduse arendamises pöörduda filosoofia poole). Nooruses reisis palju, hiljem elas tagasitõmbunult.Armastas soojust niivõrd, et mõtiskles tihti ahjus (vältides ka inimeste seltskonda).Muutis pidevalt oma aadressi, pidas sõpradega ühendust kirja teel.Kõige produktiivsemal perioodil elas vabameelses Hollandis.Armastas palju magada (tõusis harva enne keskpäeva). Suurteoses ,,Geomeetria" arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale.Kõige tuntum teos ,,Metafüüsilised meditatsioonid".Oli kirjavahetuses tuntud kuninglike isikutega, sh Rootsi kuninganna KristiinagaElu Rootsis oli saatuse absurdne nali magamist ja soojust armastanud õpetlane pidi hommikuti kell viis tõusma
Küsimused „varasemast“ või „hilisemast“ on mõte vaid inimreaalsuse kaudu. Igaüks, kes kahtleb, on paratamatult teadlik ühest tõest – omaenda olemasolust. Seda, keda ei ole olemas, ei saa petta. Aquino Thomas ühendas ristiusu Aristotelese filosoofiaga. Descartes koos prantslase Descartesega murdub vana aja ülemvõim filosoofias ja teaduses. Ta oli mees, kes armastas soojust ja mõtiskles tihti ahjus olles, vältis inimesi. Muutis pidevalt oma aadressi, kõige produktiivsemal perioodil elas ta Hollandis. „Teadusliku maailma“ esimene filosoof tundub pigem laisa kui töökana. Ta avaldas oma töid suhteliselt vähe. Tema esimene teos oli Arutluse meetod, teine Geomeetria, Metafüüsilised mõtisklused. Viimane on neist kõige tuntum. Tema kõige mahukam töö Filosoofia põhimõtted olid pühendatud printsess Elizabethile. Ta armastas suhteid kuninglike isikutega pidas kirjavahetust Rootsi kuninganna Kristiinaga, kes ta ka hiljem oma õukonda kutsus
annaabi.ee 
