järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kannataks. Seega varavalmivusega taotletakse loomakasvatussaaduste tootmise suuremat majanduslikku efektiivsust. Varavalmivuse määramise aluseks võib olla suguküpseks saamise aeg, sugulise kasutamise algus, piima- või lihatootmiseks kasutamise algus või kasvuintensiivsus.. Põllumajandusloomade juures taotletakse enamasti seda, et noorlooma saaks võimalikult varem kasutada produktiivloomana, selleks et vähendada üleskasvatamise kulutusi. Lihaloomade puhul püütakse vähendada aega tapaküpseks saamiseni. Suguküpsus: veistel saabub heades söötmis-pidamistingimustes juba 6-8 kuu vanuselt. Selles vanuses ei ole õige noorloomi veel seemendada, sest noorloomade organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis. Et vältida noorveiste juhuslikke paaritusi, tuleb lehmikud pullikutest eraldada umbes poole aasta vanuselt ja pidada neid eraldi sulgudes
looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kannataks. Varavalmivusega taotletakse loomakasvatussaaduste tootmise suuremat majanduslikku efektiivsust. Varavalmivuse määramise aluseks võib olla suguküpseks saamise aeg, sugulise kasutamise algus, piima- või lihatootmiseks kasutamise algus või kasvuintensiivsus. Põllumajandusloomade juures taotletakse enamasti seda, et noorlooma saaks võimalikult varem kasutada produktiivloomana, selleks et vähendada üleskasvatamise kulutusi. Lihaloomade puhul püütakse vähendada aega tapaküpseks saamiseni. Seda saavutatakse intensiivse söötmise ja optimaalsete pidamistingimuste tagamisega. Varavalmivust saab suurendada ainult sihipärase valiku teel. Varavalmivamad loomad saavutavad kiiremini organismi täiskasvanu faasi ning neil on lühem eluiga kui hiljavalmivatel loomadel. Seepärast taotletakse kiiret varavalmivust just
edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kannataks. Seega varavalmivusega taotletakse loomakasvatussaaduste tootmise suuremat majanduslikku efektiivsust. Varavalmivuse määramise aluseks võib olla suguküpseks saamise aeg, sugulise kasutamise algus, tootmiseks või tööks kasutamise algus või kasvuintensiivsus. Põllumajandusloomade juures taotletakse enamasti seda, et noorlooma saaks võimalikult varem kasutada produktiivloomana, et vähendada üleskasvatamise kulutusi. Lihaloomade puhul püütakse vähendada aega tapaküpseks saamiseni. Seda saavutatakse intensiivse söötmise ja optimaalsete pidamistingimuste tagamisega. Kuivõrd kasvuprotsess baseerub mitoosile ja ainevahetuse kiirusele, siis lisaks keskkonnateguritele sõltub varavalmivus ka geneetilistest teguritest. Seepärast saab varavalmivust suurendada ainult sihipärase valiku teel. On täheldatud, et varavalmivad loomad on suhteliselt madalamad ja laiemad
kannataks. Seega varavalmivusega taotletakse loomakasvatussaaduste tootmise suuremat majanduslikku efektiivsust. Varavalmivuse määramise aluseks võib olla suguküpseks saamise aeg, sugulise kasutamise algus, piima- või lihatootmiseks kasutamise algus või kasvuintensiivsus.. Põllumajandusloomade juures 26 VEISEKASVATUS taotletakse enamasti seda, et noorlooma saaks võimalikult varem kasutada produktiivloomana, selleks et vähendada üleskasvatamise kulutusi. Lihaloomade puhul püütakse vähendada aega tapaküpseks saamiseni. Seda saavutatakse intensiivse söötmise ja optimaalsete pidamistingimuste tagamisega. Varavalmivust saab suurendada ainult sihipärase valiku teel. Varavalmivamad loomad saavutavad kiiremini organismi täiskasvanu faasi ning neil on lühem eluiga kui hiljavalmivatel loomadel. Seepärast taotletakse kiiret varavalmivust just lihaloomadel (tarbeloomadel), kelle eluiga on lühike
annaabi.ee 
