Gondwana ja Eurameerika ühinemise tulemusel moodustus hiidmanner Pangea. Permi alul taandus meri kõigilt mandreilt, kliima muutus kuivaks ja kontinentaalseks, sest enamus maismaast jäi meredest kaugele. Vara-Permis oli taimestikus endiselt rohkesti kidasid. Ajastu teisel poolel suurenes järsult paljasseemnetaimede osatähtsus - ilmusid okaspuud, palmlehikud ja hõlmikpuud. Mereliste selgrootute loomade hulgas olid ülekaalus foraminifeerid, karbid, sammalloomad, käsijalgsed (produktiidid), peajalgsed (goniatiidid). Permi lõpus surid välja trilobiidid, tabulaadid, rugoosid ja goniatiidid. Selgroogsete hulgas saavutasid maismaal ülekaalu kahepaiksed, meres arenesid kiiresti luukalad, roomajaist olid teada teriodondid. Maa ajaloo kõige hävitavam organismide väljasuremine oli Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest). Karbid (Bivalvia) on vees elutsevad, kahest poolmest koosneva lubikojaga ja lameda kehaga limused. Karpidel ei ole eristunud pead ega lõugu
rüükalad - Devoniaegsete merede valitsejad. Rüükalade ja ka teiste samalaadsete kalade puudumine Karboni meredest näitas üldist tendentsi: paksult rüütatud kalad loovutasid oma positsioonid mobiilsematele eluvormidele. Paleosoikumi aegkonna lõpus muutus võime kiirelt ujuda lausa vajaduseks, kuna ilmusid kiired kiskjad. Peale Devonit ei tõusnud rüükalad enam kunagi juhtivale kohale ning ka paksukojaliste nautiloidide arvukus vähenes. Brahhiopoodid, eriti produktiidid, saavutasid Karbonis juhtiva ökoloogilise rolli. Mõned liikumatud produktiidid kasutasid oma ogasid enda kinnitamiseks või toetamiseks; ühel Permi produktiidide grupil arenes välja koonusekujuline koda, mis oli ogade abil kinnitatud rifi külge. Sarnaselt brahhiopoodidele, jätkasid oma õitsengut ka settesse uuristuvad karbid ja gastropoodid. Krinoidid - merepõhja kinnituvad filtraatorid - olid mitmekesiseimalt esindatud Karboni ajastul, moodustades merepõhjas aasasid
Permi alul taandus meri kõigilt mandreilt, kliima muutus kuivaks ja kontinentaalseks, sest enamus maismaast jäi meredest kaugele. Joonis 11. Hiline-Perm Vara-Permis oli taimestikus endiselt rohkesti kidasid. Ajastu teisel poolel suurenes järsult paljasseemnetaimede osatähtsus - ilmusid okaspuud, palmlehikud ja hõlmikpuud. Mereliste selgrootute loomade hulgas olid ülekaalus foraminifeerid, karbid, sammalloomad, käsijalgsed (produktiidid), peajalgsed (goniatiidid). Permi lõpus surid välja trilobiidid, tabulaadid, rugoosid ja goniatiidid. Selgroogsete hulgas saavutasid maismaal ülekaalu kahepaiksed, meres arenesid kiiresti luukalad, roomajaist olid teada teriodondid. Maa ajaloo kõige hävitavam organismide väljasuremine oli Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest) (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/perm.html).
annaabi.ee 
