- võihape tekib mäletseja looma vatsas - formiaat sipelghape - Miks on ohtlik nitraatide sisaldus toidus ja joogivees? Nitraatsed hingajad bakterid võivad tegutseda maos ja peensooles ning jämesooles. Nitraat redutseeritakse nitrititeks ja nitrit imbub verre. Nitrit reageerib hemoglobiiniga ja hemoglobiin ei ole võimeline enam hapikku siduma. - Denitrifikatsioon bakterite vahendusel nitraatide redutseerimine gaasiliste produktideni (NO, N2O, N2) - Metaan tekib looduses: o vesinik + süsihappegaas o atsetaat Õhulämmastiku fikseerimine - õhulämmastikku esuudavad kasutada ainult prokarüoodid (nii bakterid kui ka arhed) - õhulämmastiku sidumine tähendab õhulämmastiku redutseerimist ammoniaagini - azot lämmastik - trifolii ristik - juuremügara teke (võib tulla eksamisse) - alnus lepp - gingko hõlmikpuu
moodustunud NADH2-te. Sel juhul on neil võimalik toota enam ATPd metabolismis moodustunud AcCoAst. Nitraati ammonifitseerivad nt E.coli ja E.aerogenes. Denitrifikatsioon toimub nitraadi redutseerimisel moodustunud nitriti edasine redutseerimine gaasiliste lämmastikuühenditeni ja protsessiga kaasneb prootongradiendi tekitamine membraanile ning membraanne fosforüülimine. Elektronide lõppaktseptoriks on nitraat, mis redutseerub mitmes etapis kuni gaasiliste produktideni: NO, N2O, N2. Denitrifitseerijatel on ka nitriti edasine redutseerimine gaasideni seotud ATP sünteesiga membraansel fosforüülimisel. Denitrifitseerijad on nt Pseudomonas denitrificans, P.Stutzeri, Bacillus licheniformis, P.aeruginosa. kui nitraati on palju ja H-doonorit vähe, siis võivad eralduda ka osaliselt redutseeritud produktid. Denitrifikatsiooniga kaasneb prootonite pumpamine läbi membraani. Selle arvel sünteesitakse ATP. Sulfaatne hingamine. Vastavate bakterite levik looduses
kineetiline energia (kJ/mol). Kõvera alune pind peab integreerides olema 100%. Kui temp kasvab, siis kõrgema energiaga osakeste hulk kasvab, nihkub ka optimum energiavahemik, kus on kõige rohkem teatud energiaga osakesi. Molekulaarsed protsessid on kõik jaotused, olemas madalama energiaga ja kõrgema energiaga osakesed. Alati olemas mingi osa osakesi, millel on piisav energia, et läbi viia keemilist reaktsiooni. Üleminekuoleku teooria Väidab, et reaktsiooni teel lähteainest produktideni esineb mingi hüpoteetiline olek, mis on maksimaalse energiaga kõige kõrgema energiaga olek reaktsiooni teel. Reaktsiooni tee on ka hüpoteetiline. Tee substraadist produktini võib olla sideme pikkuse muutus vms. Alumine graafik: 6 aatomilise tsükli kahe vormi üleminek, paattool (kaks konformatsiooni). Konformatsioon üks saab teiseks üle minna nii, et kovalentsed sidemed ei katke. (Konfiguratsioon ei saa üle minna ühest olekust teise ilma kovalentsete sidemete katkemiseta)
annaabi.ee 
