Crazy Benjamin Lebert Jutu peategelane on 16-aastane ühelt poolt halvatud Benjamin Lebert. Vaatamata nimelisele ja ealisele samasusele autoriga, ei ole tegu tõsieluliste sündmustega. Seljataga on tal neli kooli ja nüüd on ta Neuseeleni lossis asuvas internaatkoolis, lootes, et suudab lõpetada kaheksanda klassi ja «neetud kuue matemaatikas viieks parandada». Oma «kummalisusele» vaatamata arvavad tema uued sõbrad, et «Benni on cool». Esimene crazy ettevõtmine on tüdrukute sektori külastamine ühikas, mille käigus Benni saab esimese seksikogemuse, mis talle suuremat muljet ei jäta. «Kuidas kõik need ütlemised esimese korra kohta käivad? Et pärast esimest korda oled mees? Et seisad siis omil jalul? Õrn noorus on möödas? Oled nüüd täiskasvanu? Hm? Minu esimene kord on nüüd möödas. Ja ma tunnen end ikka veel väikese püksipasandajana.» (lk 57) Liigu...
tõstmiseks. Küll aga ei saa selle põhjal üldistada. See annab vaid aimu, kui kultuuritult võivad käituda poliitikud. Objektiivsemaks vaatluseks toon ühe näite agitatsioonist, mis valimiste ajal esineb tihedamini. Antud näide pärineb selle aasta Euroopa Parlamendi valimiste aegsest perioodist ning toime pani selle Keskerakond. Nimelt püstitasid nad linna telgi, kus pakkusid inimestele võimaluse sooritada e-hääletamist (Anvelt 2009). Situatsiooni problemaatilisust väljendas samas artiklis just valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul. On ilmselge, et igasugune valimistoiming peaks toimima neutraalses keskkonnas, sest muidu puudub ülevaade, kas inimesi mõjutatakse või lastakse tegutseda vabal tahtel. Kuigi Keskerakonna peasekretär väitis, et telgis toimuv on kõik korrektne, siis jääb mulle mulje sellest kui tublist inimeste mõjutamisest. Olgu erakondlaste jutt kui õilis tahes, ei muuda see fakti, et tegu on siiski tugeva suunitlusega.
Seitsmenda küsimuse vastustes esines tüüpiline väärarusaam. Arvati, et valgupuudus võib põhjustada luuhõrenemist, kuid tegelikkuses soodustab luude hõrenemist hoopiski valkude ületarve. Valgupuudus põhjustab luude hapramaks muutumist (Zilmer jt, 2006). Ilmselt jääb õpilastele meelde, et kui tarbida vähe valku, võivad luud kergesti murduda ja arvavad seetõttu, et luud hõrenevad valgupuudusest tingituna. Valkude ületarbe riskide mõistmise problemaatilisust tõestas ka mitmes töös esinev sarnane vastusevariant, milles väideti, et valgud on igati vajalikud ega saagi kahjulikud olla. Küsimuses, kus gümnasistid pidid märkima valgurikkad toiduained, ei esinenud suuri erinevusi valgukontsentraate tarbinud ja mittetarbinud õpilaste vahel. Üldiselt olid paremini tuntumad loomsed valgud ja vähem tuntud olid taimsed valgud. See võib tuleneda sellest, et bioloogia tunnis räägitakse rohkem loomsetest valkudest.