Oli vaimustunud Prantsuse revolutsioonist. 23. Aastaselt sai Jenas (1798-1803) professoriks. Teda on nimetatud ka romantismi filosoofiks. Alguses inspireeris teda Fichte, hiljem eemaldub ta Fichtest just oma loodusfilosoofiaga. Hilisemad teosed on aga mõjutatud saksa müstikust Jakob Böhmest (1575-1624). Kuid Schellingi natuurfilosoofilised mõtisklused olid ajendatud mitte ainult saksa filosoofia eelneva evolutsiooni pärandatud probleemsituatsioonist, vaid ka 18. sajandi lõpu loodusteaduslikest saavutustest. Schelling tegeles natuurfilosoofiliste küsimustega umbkaudu kümme aastat ning see mõiste sai tema varajase filosoofia tunnussõnaks, nii nagu Kanti filosoofia üldnimetuseks avalikkuses oli "kriitiline filosoofia" ja Fichte filosoofial "teadusõpetus". Tema natuurfilosoofia arengut võib jagada kolme faasi. Varajastes teostes esitab ta seda filosoofia osa Fichte transtsendentaalfilosoofia (nagu Schelling seda eelistab nimetada)
on sageli keeruline optimeerimisülesanne. Kui otsustajaks ei ole tippjuhtkond, vaid ettevõtte kindla valdkonna juht, võib eesmärk olla väga konkreetne, sest otsustaja kompetentsivaldkond on kitsas. Tippjuht peab kõik valdkonnajuhid suunama ettevõtte parima tulemuse saavutamisele. 45. Kuidas on eesmärk seotud probleemsituatsiooniga? - Otsus kui selline ei ole eesmärgiks. Eesmärgi püstitamisel tuleb lähtuda probleemsituatsioonist. Seda ei tohiks segi ajada nõupidamislaua taga istuvate juhtide või otsustusülesannet koostava tudengi isikliku eesmärgiga – saaks otsus ometi vastu võetud! Otsustusteooria kohaselt tuleb probleemi vaadelda otsustaja huvidest lähtudes. Seda tuleks eelkõige jälgida eesmärgi püstitamise juures. Otsustusteooria üheks peamiseks puuduseks on asjaolu, et eesmärke vaadeldakse selles kui
teisiti? Mida lisada? Olete nõus? Püüame öelda täpsemalt). Täiesti negatiivselt tuleb hinnata õpetajate harjumust korrata õpilaste ütlusi (vastuseid küsimustele). Sellisel juhul harjub klass kaaslasi mitte kuulama. Kordamine on siiski vajalik juhtudel, kui mingi mõte vajab rõhutamist või lapse ütluse parandamisega/täiendamisega ei tulnud teised õpilased toime. HEV-laste õpetamisel on samuti otstarbekas lähtuda probleemsituatsioonist. Kõigepealt on vaja õpetada lapsi analüüsima suhtlussituatsioone (eesmärk, strateegia, keelevahendid) ja mõistma ütluste pragmaatilist tähendust. Ühtlasi vajab õpetamist suhtlussõnavara. Alles seejärel on võimalik suunata ütluste valikut/loomet dialoogis. Tähelepanu vajab viisakas rollisuhtlemine, oskus kuulata partneri repliike ja neile adekvaatselt vastata, repliikide variatiivsus (HEV-laps suhtleb stereotüüpselt), oskus jätkata dialoogi. Seega tuleb oluliselt
annaabi.ee 
