psüühikas aju vahendusel. Otstarbekohaseks käitumiseks on aga tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole, s.o eemalolevalt. Selle võimaluse annab meile mõtlemine. Mõtlemine, keel ja loogika Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. Formaalloogiliselt õige arutluskäik ei peagi olema faktiliselt õige. Mõtlemine kui protsess tähendab probleemsituatsioonidest lähtuvalt ning vajadusest tingitud pidevalt kulgevat psüühilist aktiivsust meelelise tunnetuse andmete läbitöötamisel, mõistmaks tegelikkuse sisemisi, varjatud põhjusi,tingimusi, seoseid. See kõik võimaldab tegelikkust mitte ainult konstateerida vaid ka seletada. 36 Mõtlemisnähtuste liigitamine Mõtlemisoperatsioonid: - Analüüs - Võrdlemine - Süntees - Üldistamine - Abstraheerimine
psüühikas aju vahendusel. Otstarbekohaseks käitumiseks on aga tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole, s.o eemalolevalt. Selle võimaluse annab meile mõtlemine. Mõtlemine, keel ja loogika Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. Formaalloogiliselt õige arutluskäik ei peagi olema faktiliselt õige. Mõtlemine kui protsess tähendab probleemsituatsioonidest lähtuvalt ning vajadusest tingitud pidevalt kulgevat psüühilist aktiivsust meelelise tunnetuse andmete läbitöötamisel, mõistmaks tegelikkuse sisemisi, varjatud põhjusi,tingimusi, seoseid. See kõik võimaldab tegelikkust mitte ainult konstateerida vaid ka seletada. Mõtlemisnähtuste liigitamine Mõtlemisoperatsioonid: - Analüüs - Võrdlemine - Süntees - Üldistamine 31 - Abstraheerimine
Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. Otstarbekohaseks käitumiseks on tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole, s.o. eemalolevalt. Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. Formaalloogiliselt õige arutluskäik ei pea olema faktiliselt õige. Mõtlemine kui protsess tähendab probleemsituatsioonidest lähtuvat ning vajadustest tingitud pidevalt kulgevat psüühilist aktiivsust meelelise tunnetuse andmete läbitöötamisel, mõistmaks tegelikkuse sisemisi, varjatud põhjusi, tingimusi, seoseid. Mõtlemisoperatsioonid: analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine, abstrahheerimine Mõtlemisvormid: mõiste(üksik,üldine,konkreetne,abstraktne), järeldus(tõene,väär), otsustus(induktiivne/deduktiivne, tõene/väär)
annaabi.ee 
