Kuna lapsed on väga kiinduvad, siis saavad nad kergesti usaldada lastekaitsetöötajat pärast lühikest koostööd, seega tuleb austada lapse tundeid ning säilitada usaldussuhet, sest läbi selle saavad probleemid lahenduse. Kõik me teame, et lapse kasvukeskkond peab olema kodu. Seepärast on lastekaitsetöötaja eesmärk teha kõik selleks, et laps saaks elada turvalises kodus koos oma vanematega. Lapsed ei sünni siia maailma probleemsetena ebasoodne kasvukeskkond muudab nad selliseks. Kuid isegi kui lapsevanemad on probleemsed ning tundub, et lapsel ei ole seal turvaline olla, peab andma lapsevanematele veel võimalusi oma elu muutmiseks, sest ka see on lapsekeskne lähenemine. Tulles tagasi lapsele tema õigustest teavitamise juurde, peab ütlema, et see peaks toimuma palju efektiivsemalt. Lastele peaks organiseerima lasteaedades, koolis, huviringide ja muul moel
osas. Nii nagu muutuvad meie hoiakud ajas muutub ka barbaarsuse olemus ja sisu. Kõnealuse sajandi ülikiire areng teaduses on toonud esile uued valdkonnad, millele inimkond ei ole varem selliselt keskendunud. Nendeks on loodushoid, ühiskonna sotsiaalsed probleemid, psühhotroopsete ainete massiline kasutamine, pere ja kooli vägivald ja veel palju muud sarnast. Need aspektid lähtuvad inimkonna edasi arenenud väärtushinnangutest ning mõjuvad uudsete ja probleemsetena. Kõikides nendes uutes nähtustes sisaldub barbaarsus samuti oma uues kuues. Kahekümnendal sajandil ei olnudki enam vajadust arutada ja analüüsida nõia uputamist linna kaevu kuna puudus nii nõid, kui ka kaev linna väljakul. Küll aga seisime silmitsi loodusreostusega globaalses mõistes. Ennast unustav tehnoloogia ja tööstuse areng ning sõjategevus oli toonud kaasa ülemaailmse ja kaua kestva ökokatastroofi, mille tingimustega praegu elav inimkond on harjunud
murelikke vanemaid, kes kaebasid, et nad ei saa oma lastega hakkama. Et nõutuid vanemaid saabus massiliselt, pidid asjatundjad probleemile tähelepanu pöörama. Selgus, et neil lastel oli peale allumatuse ka muid ühiseid jooni. Vanematele ei kuuletunud väikesed indigod sellepärast, et neile oli käskija-käsutäitja süsteem vastuvõetamatu. Indigolapsed pidasid end vanematega võrdväärseteks ja ootasid, et neid ka vastavalt koheldaks. Indigolapsi on sageli käsitletud probleemsetena. Mõnikord on nime indigolaps peetud koguni käitumishäirete diagnoosiks. Tegelikult tähistatakse selle mõistega lapsi, kes on põhimõtteliselt teistsugused kui eelmised põlved. Eesti Tähelaste töögrupi liikme Armen Tõugu arvates iseloomustab uut põlvkonda ,,indigolastest" paremini nimetus ,,tavaline- ebatavaline laps" (Tähelaste töögruppides püütakse leida võimalusi indigolastele sobivama ühiskonna loomiseks M.M.)
annaabi.ee 
