praegugi) poiste suurem väljalangevus põhikoolist ning klassikordamine (eriti 7.- 9. klassis) (Heinlo 2001, 23). Kuna Eestis katkestavad poisid oma õpingud tunduvalt kergekäelisemalt kui tüdrukud, järeldavad analüütikud, et poiste heaolu koolis on madalam ning nende rahulolematus kooli suhtes suurem, st ilmselt soosib kogu koolisüsteem rohkem tüdrukuid (Rummo & Aasvee 2008, 44) Näiteks 2003/04. õppeaastal langes põhikoolist välja 669 poissi ning 290 tüdrukut (Pullerits 2005). Probleemseimad on 12-aastased poisid, kelle õppimisega hõivatus on Statistikaameti 6 andmetel kuue aastaga vähenenud. Noormehi pääseb ka kõrgkooli vähem, sest sisseastumisel ei suuda nad neidudega konkureerida: 2005.a. oli 100 mehe kohta naissoost sissesaanuid 160 (Rummo-Laes 2006, 11-12). Naised õpivad, sest haridus on nende päästerõngas tööturul. 7.Õpilasest tudengiks
Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin, amfetamiin ja sellest tuletatud MDMA ehk ecstasy. Eestlaste seas on levinumad stimulandid(amfetamiin, ecstasy), mis tekitavad sõltuvust pikema-ajalisel tarvitamisel. Viimastel aastatel on heroiini ja kanepitoodete tarvitamine suurenenud. Probleemseimad piirkonnad on Ida-Virumaa(eeskätt Narva) ning Tallinn. Ida- Virumaad mõjutab Peterburi lähedus, mis võimaldab ulatuslikku uimastitransiiti. Hinnanguliselt moodustab kogu narkokaubanduse mahust transiitkaubandus 70% ja kohalik tarbimine 30%. Uimasteid hakatakse tarbima üha nooremalt. Noored ise sellest tulenevat ohtu enamasti ei teadvusta: tahetakse vaid põgeneda meeldivamasse "tegelikkusesse", arvates, et sõltuvust ei teki
õige keskkonna tagamine tarinditele konstruktiivsete abinõudega. Väga oluline on sealjuures korraline hooldus. Piirdetarindite kattekonstruktsioonid nagu näiteks vooder, korstna- ja veeplekid vms on lühema kasutusajaga ning neid on ka võimalik tihedamini vahetada. Kandekonstruktsioonide vahetamine on keerulisem ja seetõttu peavad kattekonstruktsioonid tagama kandekonstruktsioonide pikaajalisuse. Uuringu käigus vaadeldud majade kandekonstruktsioonide probleemseimad kohad olid: katusekonstruktsioonide kahjustused tulenevalt katuse läbijooksust; seinapalkide kahjustused tulenevalt vundamendipealse hüdroisolatsiooni puudumisest või hävinemisest (kasetoht, tõrvapapp), vee sattumisest seina aknaliidete, varikatuste või kaablite ühenduste kaudu; niiskete ja märgade ruumide tarindite kahjustused tulenevalt vee sattumisest tarinditesse või ventilatsiooni puudulikkusest.
annaabi.ee 
