süüdistatav v tema kaistja, väidavad. Kui süüdistaja pole võimeline süüd tõendama, tehakse õigeksmõistev otsus ehk in dubio pro reo – kahtluse korral süüdistatava kasuks. Maxime – tõendite kogumise viis, kui neid koguvad kohtunik ja pooled koos. Non liquet – kohtunik pole suuteline tõde või mittetõde välja selgitama tuginedes poolte väidetele. 4. Õiguse tõlgendamine 4.1. Tõlgendamise olemus Tõlgendamine – tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemitekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. teqevus, millega selgitatakse välja õigusnormi teqelik sisu (mõte). Probleem on eelnevalt tekkinud õiguse rakendajal seoses rakendatava normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Lisaks võib olla tõlgendamine vajalik, kuna kaks normi võivad siduda sama elulise asjaoluga õigusliku tagajärje, mis teineteist välistavad. Tõlgendamise ül on siis välistada normide omavaheline vastuolu. Kumulatiivne konkurents – erinevad
ettenähtud õigusliku tagajärje osas. See on sarnane süllogismile. Kas S on üks T-juhus, kujutbki endast subsumeerimisprotsessi. Subsumeerimine on tihedalt seotud õigusnormi ,,mõttest" arusaamisega. Seaduse keel on tema olulisimas osas abstraktne ja koosneb mõistetest. Elulisi asjaolusid, mille üle poolete vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik käsitlema tõestena. 1.2. Tõlgendamisel põhinevad otsustused. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaka uudab tema jaoks probleemitekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Tõlgendamise vajadus tuleneb sellest, et kaks õigusnormi võivad siduda sama elulise asjaoluga õigusliku tagajärje, mis teineteist välistavad. Ülesanne on välistada normide omavaheline vastuolu. Kumulatiivse konkuretsiga on tegu siis, kui erinevad õiguslikud tagajärjed saabuvad paralleelselt. Alternatiivne konkurents tähendab seda, et õigustatud pool võib valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel
Rahval ei ole seaduse algatamise õigust. Seaduste algatamise õigus on: Riigikogu liikmetel; Riigikogu fraktsioonidel; Riigikogu komisjonidel; Vabariigi Valitsusel; Vabariigi Presidendil Põhiseaduse muutmiseks. Riigikogul on õigus kooseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu. 74. Õiguse tõlgendamise olemus: Tõlgendamine on tegevus, mille abil muudab tõlgendaja tema jaoks probleemitekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Probleem ise tekib õiguse rakendaja seoses rakendatava normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Seaduse teksti täpne tähendus on alati problemaatiline. Tegemist on nn. Erialakeeles formuleeritud lausetega, mis võivad oluliselt erineda käibekeeles üldtunnustatud sõnade ja tervete lausekonstruktsioonide tähendusest. Õnneks on paljud tähtsamad õiguse mõisted seaduses endas määratletud legaaldefinitsioonide kaudu