tööturu vajadustega. Peamised riskigrupid tööturul on eelkõige noored, pikaajalised töötud ja vanemaealised ning ka puuetega inimesed. Puudus on kvalifitseeritud tööjõust, seda mõjutab otseselt haridussüsteemist väljalangejate kõrge arv ja ka õpilaste haridusvajadused ei toeta ettevalmistusega spetsialistide tööturule sisenemist. Kuigi Eesti haridussüsteemi kvaliteedinäitajad on üldiselt kõrged, on õpilaste loovus, ettevõtlikkus ja probleemilahendamisoskused tagasihoidlikud, mis on just need omadused, mida ootab tänapäeva ühiskond ja majandus. Noortel on raske siseneda tööturule, kuna puuduvad kogemused ja oskused. Noorte mitteaktiivsuse peamine põhjus on õpingud, kuna tahetakse saad rohkem teadmisi ja leida paremat töökohta tulevikus. Ning puudub motivatsioon ja tahe käija tööl. Kui peale majanduskriisi see olukord natuke muutus kuna vaenmate palgad vähenesid ja noored olid sunnitud tööle minema õpingute kõrvalt
6 5.1 Sihtgrupp Noorsugu 12-25a, kaudselt kogu elanikkond. Elukoht - suuremad linnad. Sugu -mehed, naised. Sotsiaalne positsioon-erinevate sotsiaalmajanduslike kihtide esindajad, eriti koolide ja kutsekoolide õpilased ja üliõpilased. 5.2 RISKITEGURID · Depressioon, impulsiivsus, mõtte- ja tundeviisi jäikus, ebapiisavad probleemilahendamisoskused, autobiograafiline mälu, lootusetus. · Suitsiidi üritajaid on palju rohkem kui neid, kes seeläbi ka surevad. Üldiselt proovivad naised enesetappu sooritada 23 korda sagedamini kui mehed. Kuid mehed surevad enesetapu tõttu 23 korda sagedamini kui naised. · Varasemate enesetapukatsetega inimesed võivad tõenäoliselt veel kord käe oma elu külge panna. Kuid kunagi ei ole liiga hilja depressioonist ja sellega kaasnevatest
toime tulla. Vältimatu konflikti edasilükkamine annab halvema lõpptulemuse, kui konflikti varajane ja otsekohene lahendamine. Kahjulik on ka konflikti eitamine, vältimine, allaandmine või domineerimine, sest ebameeldivatest vastuoludest eemalejäämine on lühiajaline enesepettus (Bolton 2002:279). Konflikti on võimalik mõistlikult lahendada või vähemalt juhtida koostöö, enesekehtestamise või läbirääkimiste abil. 1.2 Probleemilahendamisoskused Probleem on vastuolu soovitava ja tegeliku olukorra või seisundi, konfliktsete vajaduste vahel (Baltin 1996:21). Üheks võimaluseks konfliktiga toimetulekul on probleem ära lahendada. Edukas probleemi lahendus peaks rahuldama kõiki osapooli, mida Thomas Gordon nimetab kaotajateta konfliktiks e võitja-võitja lahendusmeetodiks (Gordon 1977b:187- 207; Bolton 2002:313-336). 1.2.1 Koostööl põhinev probleemi lahendamine Th
annaabi.ee 
