Lisaks eelöeldule selgus, et „päästjatel“ oli selge arusaamine heast ja halvast. Samas oma motiivide üle nad pikalt ei arutlenud. Nende jaoks oli aitamine lihtsalt kristlaseks olemise viis 31. Religiooni ja vaenukäitumise seos. leiti, et kui teine inimene on usulises ja moraalses mõttes nö valel teel, siis peetakse teda suhteliselt tõenäolisemalt oma hädade põhjuseks. „Vääratanute“ abistamine ei seisnenud niivõrd probleemikohases abis, kui soovituses muuta nende hoiakuid ja käitumist. See tulemus on kooskõlas üldise abistamisuuringute seisukohaga, et kui inimest peetakse oma probleemide põhjuseks, siis see vähendab abivalmidust. sagedased kirikukülastajad on eelarvamuslikumad, kui need, kes käivad kirikus harva või ei käi üldse (Altemeyer ja Hunsberger, 2005). Samas on erinevad uurimused viinud järeldusele, et usuline pühendumine pigem suurendab sallivust ja teise mõistmist (Randolph-Seng, 2010). Ilmselt
Päästjatel oli olnud usaldav ja lähedane suhe oma vanematega, kes elasid pühendunud kõlbelist elu. Lisaks oli inimestel selge arusaam heast ja halvast. 32. Religiooni ja vaenukäitumise seos. Vaenukäitumine võib tähendada abistamata jätmist, eelarvamuslikkust või ka otseselt agressiivset käitumist. Destruktiivsetele korraldustele alluvad mõõdukalt religioossed inimesed. Pühendunud ja usukauged keeldusid. Vääratanute abistamine ei seine niivõrd probleemikohases abis kui soovituses muuta oma hoiakuid ja käitumist. Kokkuvõttes segane värk. 33. Hingehoidja töö eesmärk hingehoidja kutsestandardi järgi. Pastoraalnõustamine, ehk hingehoid on ligimesest armastusest lähtuvat religioosset nõustamist. Hingehoidja on vaimulik või mingit muud religioosset autoriteeti omav spetsialist. Jaatab Jumalat ja tema sekkumise võimalust inimese elukäiku. Hingehoidja töö eesmärk on vähendada haigustest, õnnetustest või muudest
sunnile mõõdukalt religioossed inimesed. Pühendunud ja mittereligioossed keeldusid samavõrd täitmast eksperimentaatori destruktiivseid korraldusi. Jackson ja Esses (1997) uurisid seda, kuidas mõjutab usuline fundamentalism abivalmidust. Tulemusena leiti, et kui teine inimene on usulises ja moraalses mõttes nö valel teel, siis peetakse teda suhteliselt tõenäolisemalt oma hädade põhjuseks. „Vääratanute“ abistamine ei seisnenud niivõrd probleemikohases abis, kui soovituses muuta nende hoiakuid ja käitumist. See tulemus on kooskõlas üldise abistamisuuringute seisukohaga, et kui inimest peetakse oma probleemide põhjuseks, siis see vähendab abivalmidust. 32) Hingehoidja töö eesmärk hingehoidja kutsestandardi järgi Pastoraalnõustamine ehk hingehoid tähendab inimese ligimesearmastusest lähtuvat religioosset nõustamist. Psühhoteraapiast eristab seda protsessi ennekõike
annaabi.ee 
