2007). Sotsiaalpedagoogi poolt tehtavat tööd koolis võiks võrrelda suhtekorraldaja ametiga, kuna see eeldab suhtlemist ja suhete loomist õpilastega ja õpetajatega koolis, väljaspool kooli lastevanematega ja erinevate organisatsioonidega ning ametitega. Sotsiaalpedagoogil kooli kontekstis on väga tähtis amet, sest koolist alguse saanud ja lahendamata jäänud probleemid saadavad inimest kogu elu. Seetõttu võibki sotsiaalpedagoogi koolis pidada probleemikeskse abistamistöö tegijaks ja koostöö eestvedajaks. Aga kõigi lapse heaoluga seotud süsteemitasandite haaramiseks koolis ja väljaspool kooli ei piisa sotsiaalpedagoogi pädevusest ja panusest, vaid vaja on sotsiaalpedagoogikat tundvaid koolijuhte ja õpetajaid. Kuid siinjuures on väga oluline ka kogu kooli ja naabruskonda hõlmav ennetav ja sotsialiseeriv töö, mida tehakse kooli juhtkonna, kogu koolipersonali ja kooliväliste süsteemide koostöös ning
kujunenud läbi majanduskriiside ja riigi enda arengu? Tihti sisustatakse avaliku sektori pakutavaid teenuseid, kui läbipaistmatute, madala kvaliteedi ja ressursse ebamõistlikult ära kasutavatena, mille tulemiks on bürokraatliku süsteemi hammasrataste vahele paisatud tarbija. Hinnates asjakohaseid probleeme, saame kasutada era – ja avaliku sektori erinevaid jooni leidmaks kesktee, mis ei pruugi küll pakkuda ideaalipõhist lahendust, vaid pigem arengut soodustava ja probleemikeskse suunitluse, mis suudab pakkuda arengut läbi õppimise ning võrdluse. Majandukriisis tekkinud kitsaskohtades on riigi kohustuseks teha korrektuure võimu ja seadusandluse rakendamises, liikudes kodanikuühiskonna poole läbi uuenduste, olles paindlik ja mõistev just üksikisiku suhtes. Eesmärgiks on hinnata avalikku sektorit läbi probleemide ning seostada neid võimalike pakutavate reformide rakendamisega haldussüsteemis.
4. HUMANISTLIK paradigma 5. SOTSIAAL-KOGNITIIVNE paradigma 6. BIOLOOGILINE paradigma 7. EVOLUTSIOONILINE paradigma Kaasajal 2 paradigmadest kõrgemal üldistusastmel olevat uurimisprogrammi: 1. BIOLOOGILINE uurimisprogramm 2..KESKKONDLIK uurimisprogramm Erinevalt loodusteadustest, kus valitseva paradigma vahetab välja teine, revolutsiooniline paradigma, eksisteerivad nad rahumeelselt koos. Viimasel kümnendil hakanud paradigmad vähehaaval kaduma, asendudes probleemikeskse teaduskorraldusega 2. ISIKSUSETEOORIAD. 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad. S.Freud. (1856-1939). lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria 1. PSÜHHOLOOGILINE TEOORIA Kalle Küttis 2011 5 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1
annaabi.ee 
