Muu hulgas tähendab see et ta ei ole õpilane, üliõpilane, ajateenija, kinnipeetav, haige ega pensionär. On võimeline kiiresti (näiteks kahe nädala jooksul) tööle asuma. Tööjõud koosneb töötutest ja töötajatest, s.h. ettevõtjatest. Ülejäänud isikud ei kuulu tööjõu hulka. Tööjõu suurust, tööpuudust ja teisi seotud suurusi mõõdetakse enamasti tööjõu-uuringute -- suurte üleriigiliste küsitluste -- käigus. Tööpuuduse liigitamine Sõltuvalt probleemiasetusest võib tööpuudust liigitada väga mitut moodi. Enam tuntud liigid on: Siirdetööpuudus (frictional unemployment, ka hõõrdetööpuudus) on seotud töökohavahetustega (parema töö otsimisega). Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingit aega vahepeal tööta. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks. Struktuurne tööpuudus (structural unemployment) on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha jne., ning
valim, meetodid, ajakava, tööjaotus, eelarve Akadeemiline meedia ja kommunikatsiooni uurimine eeldab ideaalis · kogu mitmetasandilise kommunikatiivse protsessi hõlmamist (nii makro- kui mikroanalüüsi) koos neid mõjutavate teguritega · mitmete erinevate meetodite kasutamist · tulemuste teoreetilist mõtestamist (lähtudes politoloogilisest, sotsioloogilisest, psühholoogilisest, semiootilisest või kommunikatsiooniteoreetilisest probleemiasetusest) FORMALISEERITUD KÜSITLUS UURIMISMEETODINA Küsitluse tugevad ja nõrgad küljed Tugevused: kiire, odav, võrreldavust tagav, sobib arvamuste ja hoiakute selgitamiseks Nõrkused: - inimesed kalduvad vastama "nii nagu peab" - kaldutakse vastama pealiskaudselt - ei sobi tulevase käitumise prognoosimiseks - surub peale uurija lähenemisviisi Formal. küsitlus meedia ja komm. uuringutes
EKSISTENTSIAALTERAAPIA. R. May (1909 - 1994). Eksistentsialistlikul filosoofial põhinev idee, et terve inimene tunneb end vabana. Häirete aluseks on aga eksitentsiaalne ängistus, mis tekib siis, kui elu pakub uusi võimalusi ja inimene võiks ise valida. Terapeut aitab kliendil tema elu mõtte (väärtused, omaenese potentsiaalid ja võimalused kogemuse rikastamiseks) ära tunda. KUST SEE ENESETEOSTAMINE ALGAS. A. Maslow (1908 - 1970). Nüüd, omades ettekujutust humanistlikust probleemiasetusest isiksuse kujunemisel ja väärkujunemisel, vajaksime ehk üht referentsüsteemi, millesse fenomenoloogiliste, humanistlike, eksistentsialistlike jne. jne. teraapiate lõputust ilmast üha lisanduvaid uudiseid korraldada. Niisiis, inimest juhivad tema vajadused (mitte tung-vajadused, vaid eesmärk-vajadused). Humanistliku psühholoogia juhtkujuks võime lugeda Abraham Maslow’, kes on välja pakkunud huvitava idee - vajadused moodustavad hierarhia - ja hierarhia põhimõtte -