4 süsteemile suunatud (seda arvestavad) II. ÜLESANDEKESKNE INDIVIDUAALTÖÖ Kirjandus, Korüfeed: Reid&Epstein (72), Reid(78; 85), Epstein(78) Eelkäija: Perlman - probleemilahenduslik individuaaltöö MIS? ajaliselt piiratud, fokusseeritud lühiaegne individuaaltöö (rakendatav ka pere- ja grupi puhul) MIKS? lahendada problem(id), anda probleemilahenduse kogemus tulevikuks KELLELE? territoriaalne (asumi) avalik hoolekanne, probatsiooni, suitsiidiennetuste, koolivägivalla jne puhul - kui probleem on klassifitseeritav, näiteks: · Isikutevaheline konflikt · Rahulolematus sotsiaalsete suhetega · Raskused ametiasutustega · Ei saa rolliga hakkama · Otsustamis-, enesekehtestamisraskused · Emotsionaalne stress · Ebapiisavad ressursid KUIDAS? I Sihitus neile probleemidele, mida: · klient tunnistab, võtab omaks, on täpselt määratletavad
Goddardi tulemusi esialgu aktsepteeriti, kuid siis hakati neid üha enam kritiseerima.1926. aastal avaldas Clarki ülikooli psühholoog C. Murchison raamatu ,,Kuritegelik andekus", kus näitas, et Ameerika noorsõdurite keskmine intelligentsus jäi allapoole ühe föderaalvangla asukate tasemest.Teised võrdlused üle terve riigi näitasid, et kurjategijad pole vähem intelligentsed kui populatsioon keskmiselt. Rehabiliteerimise asemel soovitas Murchison karme karistusi, probatsiooni ja tingimisi karistamise kaotamist, kohustuslikku surmanuhtlust kolmanda raske kuriteo korral ja muid karme meetmeid.Teine probleem tekkis normidega, mis täpsustusid alles I maailmasõja ajal pärast umbes 2 miljoni Ameerika noorsõduri intelligentsuse testimist.Kui alguses oli peetud nõrgamõistuslikkuse piiriks alla 12-aastast vaimset vanust, siis ilmnes, et umbes 1/3 noorsõdureist jäid sellele tasemele. Ilmselt oli tegemist liiga kõrge normiga ja
kuriteos kahtlustatavalt ei võeta enne vabadust, kui kohus on otsustanud, et isik on süüdi ja talle mõistetakse reaalne vabaduskaotuslik karistus. Kinnispidamisasutuses viibijale võib anda võimaluse korraliku käitumise puhul kodus puhkusel käia. a) tingimisi karistus st karistamist, mille puhul ei rakendata kinnipidamiskohas viibimist. b) probatsioon (katseaeg) ehk hooldusvalve. Probatsiooni all mõeldakse nende isikute üle seatud järelevalvet, keda ei ole kinnipidamiskohtadesse mõistetud. Peale lühendatud vangistust, tavaliselt väiksemate kuritegude puhul. Isik peab käima järelevalveametniku juures, võib olla kohustus säilitada töökoht, järgida kojutulekukellaaega, elada kindlas piirkonnas jne. Eesmärk on just kaitsta esmakurjategijaid jms kontingenti liiga pika vanglas viibimise eest (lootuses, et nad suudavad jätkata normaalset, mittekuritegelikku elu).
annaabi.ee 
