Rahvusvaheliselt on Mart Laar silma paistnud eelkõige ühetaolise tulumaksu teerajajana Ida-Euroopas. 2006. aastal sai ta Cato Instituudi poolt välja antava Milton Friedmani auhinna vabaduse edendamise eest. Nagu ta ise ütles auhinda vastu võttes, ei pea ta ennast majandusteadlaseks. Peaministrina oli ta lugenud läbi vaid ühe raamatu majanduse kohta: Milton Friedmani "Vabadus valida". Talle oli tundunud, et Friedmani ideed proportsionaalsest maksustamisest, privatiseerimisest jm on täiesti enesestmõistetavad ning igal pool juba ammu kasutusele võetud. Peaministrina rakendas ta neid ideid Eestis, hoolimata majandusteadlaste hoiatustest, et niimoodi "vee peal kõndida" ei ole võimalik. "Me tegime seda: kõndisime vee peal, sest me ei teadnud, et see on võimatu," ütles Laar. Mart Laar on olnud nõustajaks poliitikuile ja demokraatlikele aktivistidele mitmetest riikidest (Gruusia, Jugoslaavia, Moldova, Ukraina, Mehhiko, Kuuba).
selle turujõudude reguleerida. Kusjuures nii teenuste finantseerimine kui kontroll nende osutamise kvaliteedi üle väljub avalikust sektorist. Seevastu lepingulise delegeerimise korral säilib omavalitsuse kohustus finantseerida kaupa või teenust ning era- või kolmandale sektorile delegeeritakse vaid selle kauba valmistamine või teenuse osutamine. Teiseks kriteeriumiks, mis eristab lepingulist delegeerimist privatiseerimisest, võib pidada kontrolli pakutavate teenuste kvaliteedi üle ning teenuste kättesaadavuse tagamist kodanikele. Seega lepingulise delegeerimise korral jääb omavalitsus nii teenuse finantseerijaks kui kvaliteedi tagajaks. 4. Mis on PPP (public- private - partnership). Tooge näiteid. – PPP on koostöö era- ja avaliku sektori vahel; Ühised eesmärgid; Riskide ja kohustuste jagamine. ehk erapartnerluse projektiga, mille käigus erasektor esindab avalikku sektorit
Esimeseks opositsiooniliseks parteiks on 1988 loodud Demokraatlik Liit, hiljem tulevad ka teised poliitilised ühendused, millest ka hiljem tavapärased parteid välja kujunevad. 80Ndate lõpus jagunesid parteid kaheks- ühelt poolt kommunistlikud, mille puhul kõige olulisemaks oli NLKP, teisalt tegemist eelkõige tinglikult liberaalsete poliitiliste ühendustega, kes hakkasid kõnelema eraomanduse vajadusest, privatiseerimisest, isikuvabadustest, turumajandusele üle minekust jne. Võrreldes varasema perioodiga oli võimalik sellest kõneleda, diskuteerida nende küsimuste üle. On selge, et Brežnevi ajal või varem ei tulnud see kõne allagi. Tähtis on erinevate pol org-de puhul ka 1990 Vene Föderatsiooni Kommunistliku Partei loomine. Tollal näitas, et NLKP on sisemiselt lõhenenud. Vene Föder kompartei loomise taga oli Jeltsin, üldist arengut silmas pidades oli
Ta arvestab munitsipaalõiguse dünaamikat ja peegeldab erinevaid arusaamu munitsipaalõiguskorra teostamisest. Munitsipaalõiguspoliitikal on põhiliselt kolm valdkonda. Korralduse poliitika: põhiprobleem: millist omavalitsuskorralduse süsteemi konstitutsiooniõiguslikult etteantud raamides realiseeritakse; kas ja kuivõrd peavad KOV üksused olema aktiivsed. See on sisuliselt küsimus regulatsioonist ja deregulatsioonist, munitsipaliseerimisest ja munitsipaalinstitutsioonide privatiseerimisest, munitsipaaltegevuse formaliseerimisest ja debürokratiseerimisest, samuti subsidiaarsusprintsiibi teostamisest. Näiteks: KOV määrusandlusõiguse tugevdamine, kodanike osalemise parandamine, avalike asutuste spordiühingutele kasutada andmine, omaabiinstitutsioonide soodustamine. Struktuuripoliitika: KOV üksuste funktsiooni- ja arenguvõime parandamine ning nende kohanemisvõime edendamine muutuvate vajaduste ja struktuurimuutustega
annaabi.ee 
