Saksamaa majanduslikule stabiliseerumisele pärast II maailmasõda. Paljud on seda nimetanud majanduslikuks imeks. Ludwig Erhard võrdles riigi ja majanduse seost jalgpalliga. Riik loob mängureeglid, hoolitseb iseenda püsimise eest ja on kohtunik. Nii nagu kohtunik ei saa mängus kaasa lüüa, ei tohiks ka riik ise majanduses osaleda. Sellest on tingitud ka soovitus orienteeruda nii palju kui võimalik erasektorile ja privatiseerida enamik olemasolevaid riigiettevõtteid. Erhard ütles, et heaoluühiskonna kujunemise aluseks on laiade rahvahulkade sissetuleku suurendamine, mille aluseks omakorda on tootlikkuse kasv ja stabiilsed hinnad. Selline süsteem aitas ka Saksamaal kujuneda heaoluriigiks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 10. osutab sotsiaalriiklusele viide õigustele, mis on põhiseadusega kooskõlas ja vastavad sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõttele.
Viimastel Nõukogude Liidu aastatel püüdis liit ära elada kogutud rikkustest ja müües maha kütuse- energeetikamaterjale. Ekstensiivne majanduse areng raisates peamisi müügiresursse halvendas veelgi majanduse olukorda. Hetkel on Venemaa üleminekustaadiumis ülemaailmsele turumajandusele. Venemaa püüab taastada Nõukogude Liidu tekitatud ja teised majanduslikud vead. Püütakse sisse viia maailmaturu toodete hinnad, stabiliseerida finantsid ja privatiseerida ettevõtmisi. Viimaste mitme aastate jooksul oleme märkanud ka Venemaa majanduse kasvu, taon juba möödunud Prantsusmaast ja on möödumas Inglismaast. Imeliseks selle teeb see, et rahvaarv Venemaal on mitu korda suurem, kui teistes riikides. Pole enam isoleeritud ja plaanimajandusega riik nagu see oli Nõukogude ajal. Venemaa on tänapäeval avatud kõigile riikidele ja täielikult koostöövõimeline.
taasiseseisvunud ja plaanimajanduselt turumajandusele naasva Eesti Vabariigi vajadustele. Seda struktuuri oli vaja muuta. Eesti Vabariigi riigieelarveliste vahendite kasutamine struktuuripoliitilisteks eesmärkideks oli väga piiratud. Ka läänest saadavast majandusabist ja laenudest ei piisanud. Lisaks sellele ei saanud riik nii suure hulga ettevõtete haldamisega lihtsalt hakkama. Nimelt seetõttu otsustatigi valdav osa majandusest võimalikult kiiresti privatiseerida. Asjaolu, et riik ei saanud ettevõtete haldamisega hakkama, vajab vast selgitust. Asi oli selles, et Eestis kujunes välja täiesti spetsiifiline olukord. Harulise (õigemini ametkondliku) juhtimissüsteemiga NSV Liidu ühe liiduvabariigi taasiseseisvumisel lõigati läbi sidemed üleliiduliste ministeeriumidega (st konkreetse majandusharu juhtorganitega). Kommunistlik partei, mis oli kogu aeg võrdlemisi otseselt
Majanduspoliitika esmane ülesanne on leida võimalikult suur kooskõla üksikhuvide vahel ja tasandada vastuolusid. Ludwig Erhard võrdles riigi ja majanduse seost jalgpalliga. Riik loob mängureeglid, hoolit- seb iseenda püsimise eest ja on kohtunik. Nii nagu kohtunik ei saa mängus kaasa lüüa, ei tohiks ka riik ise majanduses osaleda. Sellest on tingitud ka soovitus orienteeruda nii palju kui vähegi võimalik erasektorile ja privatiseerida enamik olemasolevaid riigiettevõtteid. Riigi majandustegevuse instrumendid peaksid olema vaid riigirahandus; õiguslik regulatsioon. Riigi majandustegevuse tagajärjed peaksid olema vaid avaliku ja erasektori vahekord; ettevõtluskeskkond erasektorile. Poliitika tähendab alati valikute tegemist alternatiivsete tegutsemisvõimaluste hulgast.
annaabi.ee 
