"See on siis kevad" Marja-Liisa Vartio Kristina Pärtel 12 A Marja-Liisa Vartio Sündinud Nurmijärvil. Õppis Helsingi ülikoolis kirjandust, ajalugu ja filosoofiat. Kirjutas romaane, luuletusi ja proosat. Üks soome romaanikirjanduse uuendajatest. Aastast 1994 endanimeline auhind. Marja-Liisa Vartio Põhitegevus ja probleemid Piinlikult detailsed kirjeldused taluelust Töö ja igapäevaelu Privaatelu, inimeste tunded ja mõtted Inimestevahelised suhted Suhted mehe ja naise vahel Minevik Naise surm
tugevalt Hispaania luulet. · Cervantes oli avatud mis tahes tüüpi · Kuldse aja tähtsaim proosateos - kirjandusele Don Quixote de la Mancha, · Kokku 12 novelli mille on kirjutanud · Tähtsad seiklus, intriig, juhus Miguel de Cervantes. · Sündmused arenevad eranditult · Levinumad autorid: Mateo Aleman ja privaatelu tasandil Francisco de Quevedo. · "Galatea"- 1585. aastal · Baltasar Gracian - didaktilise proosa · 65 tegelast kirjutaja. · Näitekirjanik Lope de Vega Carpio · Armastuse analüüs kirjutas väga palju draamasid, · Lõpetamata teos komöödiaid ja usuliste teemadega Luule ja näitekirjandus etendusi
Boccaccio novellide atmosfääri. Suhted abielu "sees" ja "väljaspool" moodustavad temaatilise keskme. Tsüklisse "Kaheksa intermeediumi" kuuluvad järgmised: "Lahutuskohtunik", "Leskmehest kupeldaja, nimega Trampago, "Alkaldivalimine Daganzos", "Hoolas vaht" , "Valebiskaialane" , "Imemaal", "Salamanca koobas" ja "Armukade vanamees" . Algupäraseimad ei ole arvatavasti siiski abieluteemalised palad, vaid just need üksikud, kus kujund privaatelu pinnalt väljub. "Imemaali" allikad on folklooris, kuid ei tea täpselt, kus. Cervantese loomingus kohtab tihtipeale satiiriliskriitilisi vihjeid mitmesugustele ekstsessidele ühiskondlikus elus; ent need on hoolikalt varjatud, üksnes põgusalt aimatavad iroonia, mille sünnitab ortodokssete ideede näilikult tõsimeelne rõhutamine. Ka "Salamanca koopas" varjab nõiakunste tundev üliõpilane hoolega oma tarkusi, et mitte sattuda
estremaduurlane" ning "Klaasist litsentsiaat". Mõnikord on seda tsüklit täiendatud jutustusega "Valetädi", mille kuuluvus Cervantesele aga pole kindel. Viis esimest pala pakuvad suhteliselt vähem huvi, sest nende esteetiline tüüp oli enne Cervantest laialt tuntud. Alged on keskaegses rüütlinovellis ja romaanis, mis seejärel uusaja olustikku üle kandudes kujundasid itaalia renessansi novelli. Üha on tähtsad seiklus, intriig, juhus; sündmused arenevad eranditult privaatelu tasandil. Novellis "Rinconete ja Cortadillo" võib ka ära tunda pikareskse teema: kangelasteks on kelmid, vargad. Sündmused arenevad sotsiaalses "põhjas", sealt väljumata. Kangelased ei ole paraku kerjusteks ümberriietatud printsid, vaid nendeks, kes nad olid novelli algul - vaesed kodutud poisid - jäävad nad lõpuni. Miniatuurne kelmiromaan on "Koerte kõnelus" koos seda raamistava novelliga "Petlik abielu". Olustikulise jutustuse teist, psühholoogilist haru illustreerib
või varauusaja mõtlejate väited inimeste kohta on ülekantavad ka tänapäeva või pakuvad mingi alternatiivse vaate inimese kui ühiskondliku olendi mõistmisel. Aristotelese ,,hea elu" idee on viimastel aastatel moraalifilosoofia keskpunktiks kuidas inimene ise peaks toimima, et õnnelikuks saada. Teatavad käitumismudelid viivad meid õnneni. Vabaduse idee mõisteti nii, et ollakse vaba, kui riik ei sega privaatelu. Viimastel aastakümnetel on poliitfilosoofid võtnud aluseks Rooma filosoofia, mis väidab, et ollakse vaba siis, kui me saame ise otsuseid teha ja end juhtida. Kasu ajaloolastele: · Ajalugu tegeleb asetleidnud sündmustega, milleks siis vanad ideed? Kas saab adekvaatselt mõista sündmusi, kui ei tea, mis toimub inimeste peas? Mõned koolkonnad väidavad, et ideed pole ajaloo mõistmisel olulised või on lausa eksitavad,
annaabi.ee 
