mille kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Lepingute kui kahe- või mitmepoolsete tehingute puhul sätestab vormivabaduse põhimõtte erisättena võlaõigusseaduse *8 (VÕS) § 11 lõige 1, mille kohaselt võib l epingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seadusest tulenevate vorminõuete kehtestamine piirab isikute privaatautonoomiat. Seetõttu peab vorminõuete kehtestamine lähtuma põhjendatud eesmärkidest, eelkõige käibes osalejate õigustatud huvide kaitsest. Vorminõuete peamisteks funktsioonideks on: käibes osalejate hoidmine liigse kiirustamise ja tehingu läbimõtlematu ning kergekäelise tegemise eest (hoiatusfunktsioon) *9 ; tehingut teha sooviva(te) isiku(te) nõustamine valdkonna erapooletu asjatundja (notari) poolt (nõustamisfunktsioon) *10 ;
* märkmed hüpoteegi kohta * sellesse jakku tehtud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel samuti kannete kustutamine Kinnistusraamatu alusprintsiibid ja nende väljendus kehtivas õiguses Avalduspõhimõtte kohaselt asub kinnistusamet reeglina tegevusse avalduse alusel, mitte aga ametiülesande korras. Selles põhimõttes väljendub asjaosaliste võim kinnistamismenetluse üle ja sellega teenib see põhimõte asjaosaliste privaatautonoomiat. Ka eesti õiguses põhineb kinnistamismenetlus avalduse põhimõttel. Seaduses on sätestatud, et kinnistusraamatu kanne tehakse, sealhulgas muudetakse või kustutatakse kinnistamisavalduse alusel - AÕS § 631. Kuna eesti kinnistusraamatuõigus on abstraktsiooni- ja kokkuleppepõhimõtte arvestamise tõttu kujundatud sarnaselt saksa kinnistusraamatuõigusele, tuleks kinnistamisavalduses näha vaid formaalset avaldust.
abikaasade ühisomandi jt varalisi küsimusi. ü Pärimisõigus reguleerib vara üleminekut pärandaja surma korral. 65 Tsiviilõiguse põhiprintsiibid. (Slaid 2) Privaatautonoomia põhimõte tähendab üldise määratluse kohaselt õigussuhete kujundamist üksikisiku poolt vastavalt oma enese tahtele. Isik saab vabalt realiseerida privaatautonoomiat, ehk vabalt otsustada oma õigussuhete kujundamise ja selle üle, kas üldse, kellega ja millistel tingimustel õigussuhtesse astuda, arvestades reeglina oma eesmärkide saavutamisel teiste isikutega. Isikute võrdsuse põhimõtet ei tohi segi ajada põhiseaduses ja võrdse kohtlemise seaduses sätestatud diskrimineerimiskeeluga. Isikute võrdsus tsiviilõigussuhetes (laiemalt eraõiguslikes suhetes) tähendab, et õigussuhte poolte vahel puudub
võib kolmas isik kasutada õiguskaitsevahendeid, mis on ette nähtud lepingus või seaduses. Kolmandale isikule antud õigus nõuda kohustuse täitmist tähendab õigust nõuda täitmist nii esmase nõudena (st lepingust tulenevalt) kui ka lepingu rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendina (VÕS § 108). Kolmandale isikule antud nõudeõigus tähendab üldjuhul ka õigust kasutada õiguskaitsevahendeid, mis ei riku lepingu poolte vahel tekkinud ja seadusega kaitstavat privaatautonoomiat ehk õigust ja vabadust ise tahteliselt kujundada võlasuhte sisu. Seega võib kolmas isik kasutada võlgniku suhtes ainult selliseid õiguskaitsevahendeid, mis ei ole suunatud võlasuhte kujundamisele. Kolmas isik võib nõuda täitmist, mittenõuetekohase täitmise parandamist või asendamist, leppetrahvi, viivise maksmist, kahju hüvitamist või alandada hinda. Kui kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu täitmisena on midagi üle antud saajale (kolmandale
võib kolmas isik kasutada õiguskaitsevahendeid, mis on ette nähtud lepingus või seaduses. Kolmandale isikule antud õigus nõuda kohustuse täitmist tähendab õigust nõuda täitmist nii esmase nõudena (st lepingust tulenevalt) kui ka lepingu rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendina (VÕS § 108). Kolmandale isikule antud nõudeõigus tähendab üldjuhul ka õigust kasutada õiguskaitsevahendeid, mis ei riku lepingu poolte vahel tekkinud ja seadusega kaitstavat privaatautonoomiat ehk õigust ja vabadust ise tahteliselt kujundada võlasuhte sisu. Seega võib kolmas isik kasutada võlgniku suhtes ainult selliseid õiguskaitsevahendeid, mis ei ole suunatud võlasuhte kujundamisele. Kolmas isik võib nõuda täitmist, mittenõuetekohase täitmise parandamist või asendamist, leppetrahvi, viivise maksmist, kahju hüvitamist või alandada hinda. Kui kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu täitmisena on midagi üle antud saajale (kolmandale
annaabi.ee 
