See on pikk lihtne ühekorruseline maja, mida jaamakasarmuks hüüti. Alverite perekonnale kuulus väheldane kahetoaline korter. Lapsi oli peres rohkesti, ent neli neist surid varakult haigustesse, kaks koguni ühel ja samal ajal. Betti sündis ränka südamevalu tunda saanud vanemate viimase lapsena ja kasvas koos vanema venna Martiniga. Kodus leidus harmoonium, mida Betti väikesena mängima õppis. Isa ja vend olid head viiuldajad, isa mängis kaasa kohalikus pritsumeeste puhkpilliorkestris. Peale ,,maakeele" osati perekonnas saksa ja vene keelt, peeti lugu juturaamatutest ja uuriti ajalehti. Vaimselt ärgas kodu soodustas kõigiti Betti fantaasiarikka mõttemaailma kujunemist. Alveri kodumajas tegutseb alates 2006. aastast muuseum. 1914. läks Betti haridust omandama Tartu tütarlaste gümnaasiumi ning õppis 1924-1927 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti filoloogiat. Alveri esimene olulisem teos oli romaan"Tuulearmuke" (1927), mille ta kirjutas
Olen 12 aastat tegutsenud vahvas grill- ja barbecue-võistkonnas Türi Pritsumehed, mis koosneb elukutselistest-päästjatest. Võistlusteekond on meid viinud Eestist välja kuni Ameerikani ning igalt poolt sellel teekonnal omale midagi õppinud. Seda kõike üritame nüüd siin teiega jagada. Oleme raamatusse kogunud aastate jooksul valminud lemmiktoidud, millest paljusid on auhinnatud erinevatel tiitlivõistlustel. Panen selle raamatu kokku koos armsa abikaasa Siljaga, kes on ka Türi Pritsumeeste Kokaklubi innustanud eestvedaja. Oma osa andsid teisedki meie meekonna liikmed Peep, Eilo ja Pearu ning meie head sõbrad. Püüdsime välja valida toidud, mida valmistades, tunneks ka algaja grillija end täieliku profina. Raamatus seletame enne retseptide juurde asumist lahti põhitõed, et saaksite kohe asja kallale asuda". Raamat kohe algab kasutlikust infost, ilma milleta ei saa hakkata kõikide grillviiside kasutamisega
Aleksandrikool venekeelne 1888 Vallas venekeelne asjaajamine Eesti Kirjameeste Selts pandi kinni 1893 „Uut poliitikat“ saadeti Liivimaal ellu viima Mihhail Zinovjev ja Eestimaal Sergei Šahhovskoi. 1893. aastal mindi Tartu Ülikoolis üle venekeelsele õppele- kooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. o 1891 „Postimees“ päevaleheks o 1883 avati erakoolina HTG o 1884 õnnistati Otepääl sinimustvalge lipp (4.juuni) o Tekivad karskusseltsid, pritsumeeste seltsid, turniseltsid JOHANN VOLDEMAR JANNSEN 1819 sündis Vana-Vändra vallas 1829 pandi karja Uue-Vändrasse Särghaua tallu 1831 läks tööle Vändra kihelkonnakooli 1838 asus tööle Vändra köstrina (täitis ka kooliõpetaja kohustusi) 1843- abiellus Juliana Emilie Kochiga, sündis tütar Lydia Emilie Florentine Jannsen 1845 hakkas ilmuma „Sioni- Laulo- Kannel“
See on pikk lihtne ühekorruseline maja, mida jaamakasarmuks hüüti. Alverite perekonnale kuulus väheldane kahetoaline korter. Lapsi oli peres rohkesti, ent neli neist surid varakult haigustesse, kaks koguni ühel ja samal ajal. Betti sündis ränka südamevalu tunda saanud vanemate viimase lapsena ja kasvas koos vanema venna Martiniga. Kodus leidus harmoonium, mida Betti väikesena mängima õppis. Isa ja vend olid head viiuldajad, isa mängis kaasa kohalikus pritsumeeste puhkpilliorkestris. Peale ,,maakeele" osati perekonnas saksa ja vene keelt, peeti lugu juturaamatutest ja uuriti ajalehti. Vaimselt ärgas kodu soodustas kõigiti Betti fantaasiarikka mõttemaailma kujunemist. Alveri kodumajas tegutseb alates 2006. aastast muuseum. 1914. läks Betti haridust omandama Tartu tütarlaste gümnaasiumi ning õppis 1924-1927 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti filoloogiat. Alveri esimene olulisem teos oli romaan"Tuulearmuke" (1927), mille ta kirjutas
Muuseum asub otse endise vabrikuhoovi servas ja oli pikka aega vabriku direktori elamuks. Peale muuseumi külastust jalutame ka Kärdla supelranda. Rannapargis näha olev jutustab samuti Kärdla pikast ajaloost. Kärdla sadam, mis asus kiviviske kaugusel, hävis sõjatules, kuid ujuda ja päikest võtta saab rannas ikka. 1970. aastate stiilis kohvik Rannapaargu on kujunenud üheks linna sümboliks, nagu ka 1863. aastal valminud kirik või Keskväljaku ääres kõrguv Pritsumeeste maja. Täna leiate sealt turistidele nii vajaliku infopunkti, kust võib küsida kogu Hiiumaa, aga ennekõike muidugi Kärdlas toimuva kohta.Kärdlas elab umbes 4000 püsielanikku. Teekond tagasi Heltermaale, Rohukülla, ning Tallinnasse. Kasutatud kirjandus http://www.eestigiid.ee/?CatID=46 http://www.hiiumaa.ee/tuletorn/ http://www.kaina.hiiumaa.ee/index.php?id=33 http://www.kaina.hiiumaa.ee/index.php?id=10 http://www.korgessaare.ee/index.php?page=250 http://www.saarlane
annaabi.ee 
