} päevakava kõik osad on allutatud rangele graafikule } neid kohustuslikke toiminguid sooritatakse üheainsa ratsionaalse plaani järgi, mis, nagu väidetakse, aitab asutusel täita oma ametlikke eesmärke “Prisonisatsioon” Donald Clemmer. 1940 The Prison Community „prisonisatsioon/vangistumine“ (prisonization) – kinnipeetava vangikogukonnaga liitumine ja selle subkultuuri järkjärgulise omandamise protsess. Prisonisatsiooni tegurid } leppimine sotsiaalse rolliga } info kogumine vanglaorganisatsiooni kohta } uute söömis-, riietumis-, töötamis- ja magamisharjumuste omandamine } kohapealse keelekasutuse omaksvõtt } ümbritsevale ei olda tänu võlgu mingite vajaduste rahuldamise eest soov saada vanglas hea töökoht Prisonisatsiooni taset mõjutavad tegurid } Lühike karistusaeg } Suhteliselt tasakaalukas isiksus } Vanglavälised kontaktid vangistuse ajal }
TI-d ühelt poolt on suunatud ühiskonna tervenemisele, kuid teiselt poolt on subkultuuride põhjustajad. 15. Prisoniseerumine (Clemmer). Vangide kogukonda ja sotsiaalse süsteemi uurijatest on klassikaks kujunenud Donald Clemmeri, tema tuntuim uurimistulemus on mõiste ,,prisonisatsioon" (prisonization). Selle all mõistetakse kinnipeetavate vangikogukonnaga liitumise ja selle subkultuuri järkjärgulise omandamise protsessi. Clemmer ei pidanud prisonisatsiooni sugugi mitte absoluutseks jõuks, mis mõjutab kõiki vange ühesuguse kiiruse ja intensiivsusega. On olemas prisonisatsiooni eri astmed, mitte kõik vangid ei prisoniseeru ühtmoodi. Sellest olenemata väitis Clemmer, et kõik vangid prisoniseeruvad mingil määral ja on olemas prisonatsiooni üldised tegurid, mis mõjutavad kõiki vange. Sellised üldised tegurid on järgmised: · Leppimine sotsiaalse rolliga, mille järgi oled halvem ja vähem väärtuslik.
sanktsioonisüsteemist, kusjuures nende kohaldamine kujutab endast kõige intensiivsemat karistusõiguslikku sekkumist isiku põhiõigusesse. Eesti karistusreformi ja karistusõiguse edasise arengu jaoks on oluline teada tänapäeva Euroopa vastavaid suundumusi, mida iseloomustab eelkõige vabadusekaotuse osatähtsuse pidev vähenemine, vabadusekaotuse alternatiivide kasutuselevõtmine ning prisonisatsiooni vähenemine. Eesti kui üleminekuühiskonna seisukohalt tuleb aga arvestada kõrget kuritegevuse taset, sealhulgas raskete kuritegude suurt osatähtsust, mille eest tuleb karistusena kõne alla ainult vabadusekaotus. Samal ajal on kõrge prisonisatsiooni tase ühiskonnas alati problemaatiline nii õiguslikust seisukohast kui ka majanduslikult77. 6.1. Altkäemaksuga seotud kuriteod arvuliselt
annaabi.ee 
