Goffman. Asylyms– totaalse asutuse keskne tunnus on piiride kadumine vaba aja, töö ja eraelu vahel. } eri elufaasid kulgevad ühes ja samas kohas üheainsa autoriteedi mõjusfääris } päevakorra kõik osad viiakse ellu suure seltskonna vahetul osavõtul } päevakava kõik osad on allutatud rangele graafikule } neid kohustuslikke toiminguid sooritatakse üheainsa ratsionaalse plaani järgi, mis, nagu väidetakse, aitab asutusel täita oma ametlikke eesmärke “Prisonisatsioon” Donald Clemmer. 1940 The Prison Community „prisonisatsioon/vangistumine“ (prisonization) – kinnipeetava vangikogukonnaga liitumine ja selle subkultuuri järkjärgulise omandamise protsess. Prisonisatsiooni tegurid } leppimine sotsiaalse rolliga } info kogumine vanglaorganisatsiooni kohta } uute söömis-, riietumis-, töötamis- ja magamisharjumuste omandamine } kohapealse keelekasutuse omaksvõtt }
Vangla funktsioonid: Michel Foucault - Vangla ülesanne ei ole karistada vähem, vaid karistada paremini. - Vangla kolm keskset funktsiooni: · Järelevalve · Klassifitseerimine · Kuritegevuse vaoshoidmine - Teadmiste areng seotud võimu arenguga. - Vangla tuleb oma ülesandega toime ta loob kurjategija. Vangla sisemine vastuolu - Donald Clemmer · Vangide sisemine seadusandlus (kuritegeliku subkultuuri teooria) · Prisonisatsioon vanglaeluga ülekohanemine, vangla subkultuuri, normide jäägitu omaksvõtt. - Erving Goffman · Totaalsed institutsioonid elu institutsioonis (kohanemine) avaldab survet inimese identiteedi kujunemisele, tema arusaamale iseendast. Gruusia vanglaskandaal - Septembris lahvatas Gruusias vanglaskandaal, mis viis rahva meeleavaldusteni ning ministrite tagasiastumiseni. - Avalikuks tuli piinamist Tbilisi Gldani vanglas kujutav videomaterjal.
Vaatamata sellel, et inimeste tegevus on rangelt paika pandud moodustava nad ikkagi omaette grupid. Gruppi liikmed peavad omakorda järgima grupisiseseid reegleid. TI-d ühelt poolt on suunatud ühiskonna tervenemisele, kuid teiselt poolt on subkultuuride põhjustajad. 15. Prisoniseerumine (Clemmer). Vangide kogukonda ja sotsiaalse süsteemi uurijatest on klassikaks kujunenud Donald Clemmeri, tema tuntuim uurimistulemus on mõiste ,,prisonisatsioon" (prisonization). Selle all mõistetakse kinnipeetavate vangikogukonnaga liitumise ja selle subkultuuri järkjärgulise omandamise protsessi. Clemmer ei pidanud prisonisatsiooni sugugi mitte absoluutseks jõuks, mis mõjutab kõiki vange ühesuguse kiiruse ja intensiivsusega. On olemas prisonisatsiooni eri astmed, mitte kõik vangid ei prisoniseeru ühtmoodi. Sellest olenemata väitis Clemmer, et kõik vangid prisoniseeruvad mingil määral ja on