2][8.3] võetakse rummu pikkus 8 – 10 mm liistust pikem. Seega valin antud juhul rummu pikkuseks 110 mm. H9 H9 18 14 100 h9 h9 Liistliite tähistus: Liistu nimimõõtmed: b = 12, h= 8, l= 100. Liist on võlli soones istuga H9/h9 ja liist on rummu soones istuga H9/h9. 8.5 Andmed projekteeritud vaba prismalise liistliite kohta Tabel 8.1 Rummu ja võlli ist millele H7 ∅ 60 projekteerin prismalist liistliidet js 7 Leitud prismalise liistu mõõdud 18x14x100 Leitud prismaline vaba liistliide H9 H9
47 8.3. Joonpinnad Joonpind tekib sirge liikumisel, kui ta lõikab igas oma asendis ühte või mitut juhtjoont . 8.3.1. Laotuvad joonpinnad Kõikidest joonpindadest osutuvad laotuvateks pindadeks ainult joonpinnad ja neistki ainult silindriline ja kooniline. Silindriline pind tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab etteantud juhtjoont j ja jääb paralleelseks etteantud sirgega s (sihisirgega) (joon. 48). Kui juhtjooneks on murdjoon, saame prismalise pinna. 24 Kooniline pind tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont j ja läbib antud punkti T (tippu) (joon.49). Kui juhtjoon on murdjoon, saame prismalise pinna. j T s s
Kolm läbilõiget rööpkülikud. 10 45. Mineraalikuju üldtüübid isomeetrilised, tulpjas-prismalised, plaatjad, lehtjad, nõel-jad, kiudjad kristallid Kuju tuleneb mineraali sisemisest struktuurist, samuti ka tekketingimustest. Seetõttu võib kristalli kuju olla muutlik, kuid enamasti on teada iga mineraali enim levinud vormid. Näited: kips plaatjad kristallid, kvarts kuuenurksed prismalise kristallid, püriit kuubilised kristallid. 46. Mineraalagregaadi mõiste teraline, peitkristalliline, metakolloidne, dendriit, druus, sekretsioon, konkretsioon, oiid, nõrgvormid e. nõrud, stalaktiit ja stalagmiit. Mineraalagregaatide tüübid - korrapäratult kokkukasvanud kristallide tüübid: Teraline ja peitkristalne mass. Dendriidiline e põõsasjas agregaat. Druus. Ühelt aluselt kasvavad tulpjad kristallid. Konkretsioonid
Saadud tulemuste alusel koostame pikkejõu epüür. See on graafik, mille abstsisstelje võtame paralleelseks varda teljega, ordinaattelje aga eelmisega risti. Ordinaatteljel kujutame valitud mõõtkavas pikkejõu väärtused ristlõigetes (arvestades märki). Uurides varda deformatsioone vaatleme selle mõtteliselt koosnevana mitmetest kiududest, kusjuures üksikud kiud on varda teljega paralleelsed. Tõmbe või survedeformatsioonil kõrval olevaid kiud ei suru üksteise peale. Kanname prismalise varda pinnale võrgu joontest, mis on varda teljega paralleelsed ja risti. Kui rakendada vardale tõmmet põhjustav jõud, siis näeme, et võrgujooned ka peale varda deformeerumist on üksteisega risti, joonte vahekaugused on aga muutunud. Kõik horisontaaljooned on siirdunud allapoole, kuid jäänud horisontaalseteks ja sirgeteks. b b1 N
annaabi.ee 
