Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"prismadest" - 5 õppematerjali

Esitlus - J L Baird-värvitelevisioon-televisiooni tulevik
8
pptx

Esitlus - J.L.Baird, värvitelevisioon, televisiooni tulevik

Tehas nõudis Bairdilt, et ta demonstreeriks oma leiutist kaubamajas publiku ees. Tema leiutatud ketas andis ainult segaseid ja kahvatuid kujutisi välja. Bairdi ülekantavad pildid oli kõik ebatäpsed. Need olid heleroosad ja triibulised. Kuna üle kanti ainult 10 kaadrit sekundis, siis pilt väreles ja seda oli suhteliselt raske jälgida. Värvitelevisioon Põhivärvid on punane, roheline ja sinine. Ülesvõetavalt objektilt peegeldunud valgus jaotatakse peeglitest ja prismadest koosneva süsteemi abil kolmele sobivalt filtreeritud saatetorule, nii lahtub valgus kolmele sobivalt filtreeritud saatetorule. Kui on ülesvõetav kujutis on täielikult roheline, siis saame rohelise filtriga saatetoru väljundis signaali, kahe ülejäänud toru väljundis signaali pole, sest punane ja sinine filter rohelist valgust läbi ei lase. Analoogtelevisiooni võtavad telerid üldjuhul vastu kas PAL (näiteks Eestis), SECAM (näiteks Prantsusmaal ja

Tehnika → Tehnikalugu
9 allalaadimist
John Logie Baird-värvitelevisioon ning televisiooni tulevik
7
doc

John Logie Baird, värvitelevisioon ning televisiooni tulevik

Värvitelevisioon Värvitelevisioon baseerub kolme värvi printsiibil. Põhivärvid on punane, roheline ja sinine, nendest lähtudes saame me luua igasuguseid värve, mida meil vaja on. Televisioonikaamera sisaldab ka sellepärast kolme saatetoru, mille ees on kolm värvifiltrit: esimese ees on punane, teise ees sinine ja kolmanda ees roheline. Ülesvõetavalt objektilt peegeldunud valgus jaotatakse peeglitest ja prismadest koosneva süsteemi abil kolmele sobivalt filtreeritud saatetorule, nii lahtub valgus kolmele sobivalt filtreeritud saatetorule. Kui on ülesvõetav kujutis on täielikult roheline, siis 4 Joonis 2. Värvitelevisiooni põhimõtteline skeem

Tehnika → Tehnikalugu
6 allalaadimist
Refraktomeeter
12
docx

Refraktomeeter

kaob värviline riba pikksilma vaatevälja ning ühtlaselt valgustatud ja valgustamata osa vahelt. Kompensaatori prismadega ühendatakse trummel, millelt kompensatsiooni olukorras tehtud lugemite põhjal saab vastavate tabelite abil arvutada uuritava vedeliku keskmise dispersiooni nF-nC. Kompensaatoris kasutatavad otsevaateprismad nn. Amici prismad (joonis 52), on kokku liimitud väikese (kroon) ja suure (flint) murdumisnäitajaga kolmetahulistest prismadest. Seejuures on komponentprismade murduvad nurgad ja murdumisnäitajad valitud nii, et naatriumi spektri D- joonele vastava lainepikkusega kiir väljuks prismast esialgses suunas, st. D-joonele vastav kiir läbiks prisma otse, ilma suunda muutmata, kuigi prisma dispersioon on küllalt suur (spektri äärmised kiired kalduvad tugevalt esialgsest suunast kõrvale). Seega vastavad antud refraktomeetriga määratud murdumisnäitajad maatriumi spektri D-joone lainepikkusele (λ D = 589,3 nm)

Füüsika → Optika
13 allalaadimist
Refraktomeeter
12
doc

Refraktomeeter

ühtlaselt valgustatud ja valgustamata osa vahelt. Kompensaatori prismadega ühendatakse trummel, millelt kompensatsiooni olukorras tehtud lugemite põhjal saab vastavate tabelite abil arvutada uuritava vedeliku keskmise dispersiooni nF-nC. Kompensaatoris kasutatavad otsevaateprismad nn. Amici prismad (joonis 52), on kokku liimitud väikese (kroon) ja suure (flint) murdumisnäitajaga kolmetahulistest prismadest. Seejuures on komponentprismade murduvad nurgad ja murdumisnäitajad valitud nii, et naatriumi spektri D-joonele vastava lainepikkusega kiir väljuks prismast esialgses suunas, st. D-joonele vastav kiir läbiks prisma otse, ilma suunda muutmata, kuigi prisma dispersioon on küllalt suur (spektri äärmised kiired kalduvad tugevalt esialgsest suunast kõrvale). Seega vastavad antud refraktomeetriga määratud murdumisnäitajad maatriumi spektri D-joone lainepikkusele (D = 589,3 nm)

Füüsika → Füüsika
46 allalaadimist
Füüsika II Eksam
33
docx

Füüsika II Eksam

) tan α= dielektrik/εõhk Murdumisel: Teatavail tingimustel (erilised ained, suured mehaanilised pinged, tugevad elektriväljad jne) võib murduv laine jaguneda kaheks: tavaliseks ja ebatavaliseks laineks, kusjuures mõlemad on polariseeritud omavahel risti olevais tasandeis. Nähtust kutsutakse kaksikmurdumiseks ja seda kasutatakse polariseeritud valguse saamiseks seadme abil, mis koosnevad kahest osast kokkuliimitud prismadest. Tuntum neist on Nicoli prisma ehk lihtsalt 32 nikol. 60. Optiline anisotroopsus. Valguse kaksikmurdumine. Kaksikmurdumiseks nim nähtust, mille puhul ainele langev loomuliku valguse laine jaguneb murdumisel kaheks - tavaliseks laineks (o) ja ebatavaliseks laineks (e), mis levivad aines erinevais suundades erinevate kiirustega, olles omavahel ristsuundades polariseeritud.

Füüsika → Füüsika ja elektrotehnika
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun