muutunud tagasi algkoeks (lihtsustamine) Algkude koosneb initsiaal rakkudest. Rakud on väikesed ja kiire paljunemisega. Esimesed algkoed on primaarsed meristeemid. Neist võib areneda püsimeristeem nt kambium. Mitmeaastastel taimedel võib püsikoe rakkudest tekkida uus algkude ehk sekundaarnemeristeem. Fellogeen ehk korgikambium millest tekib mitmeaastastele kaheidulistele vartele periderm (korgikiht) ja korp. Taime vigastuse ümber tekkib kallus. Kambium- lateraalne meristeem. Koosneb prismaatilistest prosenhüümsetest initsiaalrakkudest ja parenhüümsetest säsikiire initsiaalrakkudest. Prismaatilised loovad foleemi ja ksüleemi. Säsikiire omad loovad säsielemente. Põhikoed on parenhümsed- kutsutakse põhiparenhüümiks. Klorenhüüm- kloroplaste ja vakuoole rohkesti sisaldav põhikude. Piklikud ja kõrvuti klorenhüümid= sammaskude Säilituspõhikude- tärklis, suhkrud, varuvalk, rasv, viljades on rohkelt kromoplaste. Aerenhüüm- õhkkude- veetaimedel peamiselt. Aitab ujuda.
põhjustatud lateraalse meristeemi -- kambiumi talitlusest. Kambium koosneb kahesugustest rakkudest: prismaatilistest prosenhüümsetest initsiaalrakkudest ning peaaegu isodiameetrilistest säsikiire initsiaalrakkudest. Säsikiire initsiaalrakud loovad säsielemente, prismaatilised aga floeemi ja ksüleemi. Teistest meristeemidest eristab kambiumi rohkete vakuoolide esinemine. Vööndilisest kambiumist on põhjust kõnelda siis, kui prismaatilised rakud paiknevad tangentsiaallõigul selgesti eristuvate ridadena. Kambiumi initsiaalrakkude paigutus määrab puidu ehituse ning seega kujuneb vööndilise kambiumi
Anet` lossi (1552-54, säil. Osaliselt) arhitektuuris on tunda itaalia renessansist ülevõetut (näit. Kuulub lossikompleksi Bramante Tempietto järgi ehitatud kabel). Õukonnaarhitektina kavandas Delorme Louvre`i lähedale ka kõrgete tornitaoliste paviljonidega küllaltki raskepäraselt mõjuva Tuileries` lossi (alust. 1553, ei lõpetatud, praeguseks hävinud). Delorme võttis esimesena kasutusele ka nn. prantsuse samba, mille tüves koosneb vaheldumisi silindrilistest ja prismaatilistest elementidest. Hoone terviklik ja harmooniline lahendus sai aluseks ka kolmanda kõrgrenessansi meistri Jean Bullant`i (1515-78) loomingus. Meistriteoseks peetakse väikesemõõtmelist Chatelet` lossi (16.saj. 60.aa.), kus renessansile iseloomulik orderisüsteemi rakendamine on kooskõlas puht-prantsuspäraste joontega: kõrget katust liigendavad teise korruse aknad, mis ulatuvad üle katuseääre ja murravad sellest viiluga läbi. Lisaks ülakorruse akendele lõikab peasimsi
annaabi.ee 
