Ruumi kujutlus on antud a priori. Ruum ei ole seotud objekti endaga. Me ise kanname ruumilisi kujutlusi objektile üle. - Asjad on meile kättesaadavad vaid ilmingutena (die Erscheinungen). Aga nad on antud meile ruumis. - Kõigil inimestel on ühine meeleline struktuur. "Ruumil on empiiriline reaalsus" kuid kas asjad ise on ruumis, me teada ei saa. - Niisiis ruumil on "transtsendentaalne identiteet". See on meie väliste meelte puhas a priorne vaatlusvorm. - Nii nagu ruum nii ka aeg on meile a priori antud. - Aeg on meie sisemise meele, meie enesevaatluse ja sisemiste seisundite puhas vorm. - Kõik, mis meil on liigub ajas. Aeg on üldine ja paratamatu, see on meie sisemise taju a priorne vorm. Piirid - Piirid, mis asuvad minus endas, määravad ära selle, et väline ilmub alati teatud "vormis" (aeg ja ruum), nagu seda mulle mu meeled vahendavad.
· Kõigil inimestel on ühine meeleline struktuur. · Kõigepealt on sellised matemaatilised väited. "Ruumil on empiiriline reaalsus" kuid kas asjad ise on ruumis, me teada ei saa. · Matemaatilised väited · Niisiis ruumil on "transtsendentaalne identiteet". · 7 + 5 = 12 on aprioorne. See kehtib paratamatult ja See on meie väliste meelte puhas a priorne väljavõttetult. vaatlusvorm. · Aga, kas ta on ka analüütiline? · Ruum ja aeg · Kas mõiste 12 sisaldub kuidagi 5 ja 7-s. Ei. · Nii nagu ruum nii ka aeg on meile a priori antud. Sellised väited on sõltumatud kogemusest. · Aeg on meie sisemise meele, meie enesevaatluse · See maksab ka teiste puhta matemaatika lausete ja sisemiste seisundite puhas vorm.
Selles mõttes võib Kant öelda: "Ruumil on empiiriline reaalsus", see tähendab, et sellel on objektiivne maksvus kõige suhtes, mis meile iial välise objektina ilmub. Kas asjad ise on ruumis - ei saa me teada. Sellepärast võib Kant jätkata - ilma et satuks vastuollu eelnevaga - "Ruumil on transtsendentaalne identiteet", see tähendab, ruum ei ole midagi, niipea kui me igasuguse kogemuse võimalikkuse tingimuse välistame. Ruum on meie väliste meelte puhas a priorne vaatlusvorm. b) AEG Nii nagu ruum on ka aeg meile a priori antud. Aeg on meie sisemise meele, meie enesevaatluse ja sisemiste seisundite puhas vorm. Me vaatleme iseendas kõige erinevamaid seisundeid - tundeid, tahteerutusi, kujutlusi. Nii erinevad kui nad ka omavahel ei oleks, üks on neil kõigil ühine: nad liiguvad ajas. Aeg ei pärine ühestki neist, vaid see on tingimus, ilma milleta poleks meil neist mingit kogemust. Aeg on üldine ja paratamatu, see on meie sisemise
annaabi.ee 
