Autor: Austatud kuulajad! Tere, lugupeetud lapsevanemad! Ma usun, et nii mõnigi on lugenud raamatut ,,Väike Prints". Täna tahaksingi arutleda teiega selle raamatu elutarkustest. ,,Tuntakse ainult neid asju, mida taltsutatakse." kostis rebane. Raamatu järgi tähendab see sidemeid looma, ehk sõprunema. Taltsutamise tagajärjel on mõlemal teineteist tarvis ning nad on mõlema jaoks ainukesed maailmas. ,,Igaühelt tuleb nõuda ainult seda, mida ta anda võib". Lahtiseletatult võiks seda öelda ka nii, et kui sul on kausitäis õunu, siis pole mõtet oodata, et need maitseksid nagu sefiiritort, sel juhul sa pettuksid. Samuti pole mõtet oodata väikevennalt, et ta räägiks sinuga sama põnevaid jutte nagu su sõber, kes on sinuga ühevanune, väikevennalt võib oodata et ta teeb sulle lihtsalt nalja. Ka kassilt pole mõt...
suudan mida pean ma inimestele ütlema?... Kuidas andma neile vaimset mõtet?" Saint Exupéry ei elanud sõda üle, ta ei pöördunud tagasi luurelennult 31. juulil 1944. Temast ei leitud mingit jälge. Selle, mis on tõeline inimsus, tegi Saint Exupéry kindlaks mitmel viisil. Lakkamatult tegeleb ta selle probleemiga oma (postuumselt avaldatud) filosoofilises valmis "Linn kõrbes". Kirjanik leidis tõelise inimsuse ühes lapses. Laps, kes "Väikeses printsis" täiskasvanute üle leebelt muigab, ei ole "laps" eluea mõttes. Sel lapsel on võime tajuda avatud südamega nähtamatut nähtavas ja pühkida minema kogu arvepidamise, seljataguse kindlustamise ning enese tähtsakstegemise kupatus niipea, kui armastusväärsus särama lööb. Äratada inimeses laps, sellega ühildub paradoksaalselt, kuid siiski järjekindlalt Saint Exupéry lemmikmõte, et inimene on kujunemine... Kui te ei saa lasteks...
Tyltyli altruistlik käitumine ning tingimusteta armastus, mida etendavad ilmas..." Emaarmastus ja Koer, annavad mõista, et selle koha pealt jääb meil aina Valgus: ,,Ent peab tähele panema, et Õnnetused olesklevad rohkem ja rohkem vajaka. koopas, mida lahutab Õnneaiast ainult õrn udu ehk õhuke eesriie, mida Pealiskaudsus. Nagu ,,Väikeses printsis", tuleb ka siin ühe tuul, mis puhub Õiguse kõrgustikelt või Igaviku sügavusist, iga minut teemana välja selle nägemise oskus, mis on ,,silmale nähtamatu". tõstatab /--/ Üleüldiselt on Õnned väga hääd, kuid on ka niisuguseid, kes Võluteemantit otsaees keerates suudavad õde-venda näha asjade hinge hädaohtlikumad ja salalikumad kui kõige suuremad Õnnetused."
Johannes sai aru, et tema töö on mõttetu ning soovis lahkuda. Kuid hertsog Ernst ei lubanud Johannesel tagasi Augsburgi pöörduda, vaid pidi jääma tema poja arstiks, kuni tema seda ütleb ja vabaks laseb. Johannes oli jälle aheldatud, seda oli ta kartnud. XVI Johannes arvas, et prints ei ole lihtsalt endale sobivat naist leidnud. Kuigi Elisabeth oli väga ilus , naiselik ja lopsakas, ei äratanud ta printsis väga suurt tõmmet. Printsile meeldis naisi jahtida, oli ju tema hobikski loomade jahtimine. Üks printsi alamatest, rüütel von Schmerzburg, arvas et Johannes viib printsi valele teele, et tema elu eesmärgiks on pühendada jõud vaimuliku riigi teenimiseks- peaaegu sama ülesanne mis on paavstil, kes koondab kogu kristiliku maailma ühe ilmaliku valitseja alla. Ühel päeval kutsuti aga prints karnevalipidustustele, kuhu pidi minema ka kaunis Agnes. Johannes mõtles hea plaani välja