Hilisklassikaline aeg - Severuse surmast kuni Justinianuseni (565), seega 3-6 saj.15 12 Ibid 13 Ibid 14 Ibid 15 Ibid 10 3.6. A. Söllnerist lähtuv periodiseering Saksa õigusteadlane jagab Rooma õiguse ajaloo viieks perioodiks: Eel-ja varajane ajalugu - langeb kokku kuningate ajaga; Ius ja eelklassikaline õiguse aeg - langeb kokku vabariigi perioodiga; Klassikaline aeg - langeb kokku printsipiaadi ajaga; Järelklassikaline aeg - dominaadi ajastu; Justinianuse kodifikatsioon ja rooma õiguse edasine eksistents.16 3.7. Protsessivormidest lähtuv periodiseering Viimaseks töös käsitletavaks levinud periodiseeringuks on protsessivormidest lähtuv liigitus, mille kohaselt jaguneb Rooma õiguse ajalugu kolmeks perioodiks: Legisaktsiooniline protsess; Formulaarprotsess; Kognitiivne protsess.17 16 Ibid 17 Ibid
sotsiaalse seisundi. Samuti oli mehel õigus oma naist välja nõuda igalt ühelt, kes teda kinni peab õigusevastaselt vastu mehe tahtmist. 4.1 Eestkoste hääbumine Naise- orjapidaja varandusliku iseseisvumise suurenemise tagajärjel kaotab eestkoste naiste üle kord-korralt oma tähtsuse. Juba vabariigi ajajärgu lõpul võis lesk ise valida endale eestkostja ja teda vahetada. Abielu ja lastesündimist soodustavate teiste vahendite hulgas kehtestati printsipiaadi algul reegel, et eestkoste alt vabanevad vabana sündinud naised, kellel on kolm last, ja vabaks lastud naised, kellel on neli last. Ühtlasi vähendatakse nende juhtude hulka, mil tehingute sooritamisel on nõutav eestkostja osavõtt. ( Pereterski, lk 136) On teada, et eeskostest olid vabastatud täielikult Vesta neitsid, kellel olid olulised privileegid ja suurem mõjuvõim kui tavaliselt naistel oli. 4.2 Abielu rikkumine
õigusest (U.Wesel) •vabariiklik aeg-vabariigi asutamine (510) kuni Augustuseni (27/31. e.m.a seega 5-1 saj. e.m.a •klassikaline aeg – Augustusest kuni Aleksandes Severuse surmani 235 m.a.j •hilisklassikaline aeg- Severuse surmast kuni Justinianuseni (565 m.a.j.) seega 3-6 saj. m.a.j2.7. A.Söllneri periodiseering •eel-ja varajane ajalugu-langeb kokku kuningate ajaga •ius ja eelklassikaline õiguse aeg-langeb kokku vabariigi perioodiga (12 tahvlit) •klassikaline aeg-langeb kokku printsipiaadi ajaga •järelklassikaline aeg-dominaadi ajastu •Justinianuse kodifikatsioon ja rooma õiguse edasine eksistents2.8. Protsessivormide järgi legisaktsiooniline protsess •formulaarprotsess •kognitiivne protsess 11. Rooma õiguse olulisemad allikad.Rooma õiguse allikateks on: - juristide kirjutatud CIC digesta - lex, leges regiae (kuningate, preestrite seadused) - ius Papirianum - 12 tahvli seadused –Leges duodecim tabularum– 12 pronkstahvlile kirja pandud