PRINTIMISTEHNOLOOGIAD printereid klassifitseeritakse tehnoloogiate jrgi. tooner = tahamkassett MICR(magnet tint thetuvastusega) on tehnoloogia, mida kasutatakse, et kontrollida originaalsust paberdokumentidel. eriline tint, mis on tundlik magnetvlja suhtes ja kasutatakse teatud mrkide trkkimiseks originaaldokumendile. LIIGITADA: tooneriphised vedeltindi tahke tindi vrvisublimatsioon tindita TOONERI - laserprinter prindib kiiresti krgkvaliteetset teksti ja graafikat. kasutab kserograafilist printimisprotsessi, lasirkiir projekteerib elektriliselt laetud trumlile. kuiva tindi elektrostaatiliselt laetud osakesed jvad trumli laetud alade peale. seejrel prindib trummel kujutise paberile ja kuumusega mis pletab tindi paberile. kige kiirem printer on infoprint 4100 mis suudab printida 1440.tstuslik printer. vrvilaserprinteris kasutatakse nelja vrvi toonerit:cyan,magenta,kollane,must kutsutakse cmyk mudeliks. PLUSSID JA MIINUSED: printimiskkirus on palju suurem kui tindiprinteriel
on vaja printida. Sisefotoefekti tõttu need osad, millest laser on üle käinud, kaotavad oma laetuse. Pärast seda kasutatakse toonrit, mis tõmbub laetud trummli osa külge (osa, mida laseriga ei valgustatud). Pärast seda surutakse trummel vastu paberit, mis edastab toonri. Viimane etapp on paberi kuumutamine, et tooner kinnistada paberisse. Pärast iga elementaarset printimisetappi trummel puhastatakse üleliigsest toonrist ning et uut printimisprotsessi alustada, laetakse kogu trummel uuesti ühtlaselt negatiivsete laengutega. Esimesed laserprinterid olid rasked ja kallid (mitukümmend kilo ja tuhandeid dollareid), kuid ajapikku nende hind langes. Laserprinterid võivad olla ka väga kiired. Industriaalsed laserprinterid suudavad printida kuni 100 lehekülge minutis (peaaegu 2 lehekülge sekundis). • 3D printer: Esimesed 3D printerid eksisteerisid juba 1980-ndate aastate keskpaiguks. Antud
punktikestest koosnevaks. Kvaliteeti muudetakse DPI'ga ( punk tolli kohta Dots per inch )lahutusvõime (resolution) mõõtühik : DPI. 600dpi tähendab et (2.5 cm ) 600 täppi. Arvuti UNIVAC kasutati neil UNIPRINTEREID. Igasugune printer koosneb 3 asjast : paber või muu andmekandja , trükimehanism, juhtseade . kontroller, mis juhib trükimehhanismi. Tööpõhimõtted : 1. löökprinterid 2. löögitaprinterid. Löök printer kus printimisprotsessi köigustehakse mehhaaniline löök või ollakse paberiga kontaktis. Löögita : kasutatakse kujutise tekitamiseks elektrofüüsilis või keemilisi protsesse ( kuumutus, elektrograafia) Printerite Jagunemine : Printer | Löökprinter nõel- õis - ridaprinteri löögitaprinter termoprinter, fotoelektriline printer (LED, Laser), jugaprinter (tindiprinter) Nõelmaatriksprinter nõelmaatriksprinteri tööpõhimõted on ülimalt lihtne: kirjutuspeas
printereid, mida müüakse palju väiksemate rahasummade eest kui standardseid printereid. Epsonil on kolmene frupp Jaapani firmasid, mis kasutavad tema toodetud printimispäid ja tinti. Need firmad on: Mimaki, Roland ja Mutoh. 2.2.9 Laserprinterid Laserprinter (inglise laser printer) on üks enimkasutatavaid printeritüüpe, mis prindib kiiresti kvaliteetset teksti ja jooniseid. Laserprinterid kasutavad kserograafilist printimisprotsessi, kus väljastatav materjal on toodetud laserkiire otsese skänneerimise kaudu üle kogu printeri fotoretseptori. Laserprinterid töötavad praktiliselt samal põhimõttel kui koopiamasinadki: terve leheküljetäis infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. Laserprinter ise on küll reeglina kallim kui tindiprinter,