Mis on fundamentaal- ja rakendusteadus? Kõiki loodusteadusi saab vaadelda kahest küljest. Kui uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi, siis on tegemist fundamentaalteaduseda (e. põhiteadusega). Teiselt poolt on inimesed ammustest aegadest püüdnud avastatud loodusnähtusi praktilisel otstarbel kasutada. Nende püüdluste baasil on kujunenud rekandusteadused. Need on teadused, mis tegelevad loodusteaduslike teeadmiste praktilise rakendamise printiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm. tarbeks. Rakendusbioloogia (tänapäevases mõistes) seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Rakendusbioloogia otsingud ja saavutused on aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist, arendada haiguste diagnoosimeetodeid, luua uusi ravimeid, täiustada raviprotseduure jpm
6. Rahvusvaheline ja Euroopa õigus 7. Õiguse printsiibid kõrvuti normiga, mis on mandrieuroopaliku õiguskultuuri alustala, on viimasel ajal ühe jõulisemalt hakkanud rolli mängima printsiibikeskne lahendamine. Esimene jõuline printiibi sissetulek on seotud 19.sajandi ja rahvuslike õiguskordade tekkimisega, kus õiguskorrad muutusid ebaülevaatlikuks, tõlgendamise olulisus. Teine meetod, mille abil toona hakati seda ebaülevaatlikkust kõrvaldama, oli printiipide leidmine õigusnormide maailma pinnalt. Õigusnorm ise on üldistatud käitumise mall. Õiguse printiip on veel üldistatum ja veel abstraktsem kui üldine õigusnorm. Õiguse printiibid ei seisa lahus õigusnromide maailmast, nad kõrguvad õigustnormide maailma kohale, aga pole neid lahus õigusprintiibid ammutavad oma sisu sama kvaliteediga normidest enestest. Nii võib õigusele vastavuse otsustuse langetada ka õiguse printiibi kaudu
k.S:]Õiguse, moraali, mõistuse jne aluseks on Gr järgi inimsoo loomulik, "ürgne" olek; normid, mida kõik inimkogukonnad, sh kõige vähem "tsiviliseeritud" kogukonnad, tunnustavad (ja mis on vahel jälgitavad ka loomade hulgas) leiduvad kõigi inimeste ühises, sugulusloomuses. [Seega idee oli selles, et vaatamata inimeste iseloomude ja hoiakute suurtele erinevustele, leidub midagi sellist, mis on neile kõigile ühine ning olemuselt sügavam, kui nähtavad erinevused.] Loomuliku seisundi printiipide hulka kuulub mh püüd ühineda kogukondadesse. Selle printsiibi arenedes (ehk nagu Gr ütleb, armastuse ja õigluse vajaku tõttu) tekib tsiviilühiskond (societas civilis). Nii nagu üksikute inimeste kokkuleppest tekib riik, nii võib riikide vaheliste kokkulepete alusel tekkida rahvaste või riikide ühendus. Erinevalt Machiavellist, Gr leidis, et rahvusvaheline õigus (selle teooria) ei saa rajaneda rahvaste ja valitsejate egoismile, vaid peab juhinduma riikide
a.i..a.i.2.Printsiibid elastsed normid, käsud optimeerida. Peame leidma tasakaalu kahe vastassuunalise õiguspõhimõtte vahel. Kui ühel pool on väljendusvabadus, siis teisel pool on au ja väärikus. Puutumatu au, rikkumatu au. Mõlemad nõuavad võimalikult palju väljendusvabadust. Nüüd on tarvis leida tasakaal, iusticia. Paremas käes on mõõk, vasakus käes on kaalud. See on printiipide rakendamise viis. Need erinevad selle poolest, et reeglitel on all or nothing passion, printiipidel on dimension of weight. Kõik normid on kas reeglid või printiibid ja kolmandat reeglit ei ole. Nad võivad olla vastassuunalised, aga nad annavad meile eesmärgi, mida peame maksimaalselt võimalikul moel järgima. Mida põhilisem on teema, seda suurem on vaidlus. RIIGIKOHUS Riigikohus on olnud võrdlemisi kidakeelne. Õigusriik kui aluspõhimõtted.
annaabi.ee 
