Keskmiselt on see 300 tuhat lehekülge, kuid on esitatud ka palju suuremaid väärtusi. Nõelmaatriksprinterite värvilindi ressurss ulatub tavaliselt vaid 200-400 poognani, kuid seda saab tunduvalt tõsta erilise värvitaastamismenetlusega. Laserprinterite tahmaklassi ressurss on tüüpiliselt 3000 poognat, kuid seda võib isegi 50% võrra tõsta nn ökonoomse tööviisi rakendamisega, mida võimaldavad peaaegu kõik uuemad printerimudelid. Jugaprinterite tindikasseti või tindimahuti ressurss sõltub konstruktsioonist ja tüübist, ulatades musta kasseti puhul tavaliselt 700-1000 tekstipoognani. Värviprinterite vastavad ressursid on tunduvalt väiksemad. MÜRATASE Löökprinterite suureks puuduseks on väga kõrge müratase, mida mõõdetakse helisurve ühikutes ja mis ulatub 60-70 akustilise detsibellini. Uuemates printerimudelites on seda küll tunduvalt vähendatud, kuid ikkagi ületab see laser- ja jugaprinterite oma
mis võimaldavad mitmesajast paberilehest koosneva paki kasutamist. Lisaks sellele on ette nähtud mitmesuguste muude materjalide, nagu lõõts- või rullpaber, kiled, ümbrikud, lipikud, kleebised, mitmeosalised formularid (multi-part forms) printimine. Lõõts- ja rullpaber on tänapäeval jäänud kasutusse eeskätt eriotstarbeliste, sealhulgas kassa- ja etiketiprinterite puhul. Paberi valikul on selle sort (sile-, kriit-, läikpaber, kalka jne.) eriti oluline, kuna eri tüüpi printerimudelid on selles suhtes väga tundlikud. Laserprinterite puhul on eriti tähtis paberi niiskussisaldus ja kaal, mis tavaliselt peab olema piirides 60- 90 g/m2. See sõltub tihti ka paberisööturi tüübist. Termoprinterid ja enamik jugaprintereid nõuavad üldreeglina eripaberite ja spetsiaalsete kilede kasutamist. Kui valite odavaima nõelprinteri, võib juhtuda, et peate sedagi käsitsi toitma hakkama.
Lisaks sellele on ette nähtud mitmesuguste muude materjalide, nagu lõõts- või rullpaber, kiled, ümbrikud, lipikud, kleebised, mitmeosalised formularid (multi-part forms) printimine. Lõõts- ja rullpaber on tänapäeval jäänud kasutusse eeskätt eriotstarbeliste, sealhulgas kassa- ja etiketiprinterite puhul. Paberi valikul on selle sort (sile-, kriit-, läikpaber, kalka jne.) eriti oluline, kuna eri tüüpi printerimudelid on selles suhtes väga tundlikud. Laserprinterite puhul on eriti tähtis paberi niiskussisaldus ja kaal, mis tavaliselt peab olema piirides 60-90 g/m 2. See sõltub tihti ka paberisööturi tüübist. Termoprinterid ja enamik jugaprintereid nõuavad üldreeglina eripaberite ja spetsiaalsete kilede kasutamist. Kui valite odavaima nõelprinteri, võib juhtuda, et peate sedagi käsitsi toitma hakkama. Harilikult on nõelprinterid siiski lisaks hõõrdveokile varustatud vedavate ja/või tõukavate
annaabi.ee 
