Hakati vaikselt tööle ning ei olnud ühtegi seletavat kõnet, vaid esitati mured ja probleemid ning määrati kellaaeg ja koht, kus kohtuti. Seejärel eestvedaja palus kõikidel liikmetel kirjutada enda nimi teema alla, mis neid kõige rohkem huvitab ja sooviksid töötada. Joodi kohvi ja kõneldi kolleegidega. 1,5 tundi räägiti moodustanud gruppides juttu ning arutleti probleemide üle. Seejärel kommenteeriti iga grupi teemat ja tehti lühidalt kokkuvõtted, mis välja prinditi, et kõigile oleks näha. Seejärel oli kõigil võimalus gruppe vahetada, nii tehti pikalt päeva vältel, kuni söögipausini. Kell 5 õhtul kogunesid grupid uuesti kokku, et arutada õhtuste plaanide üle. Hommikul tuldi uuesti kokku, et mõnest rääkimata teemast arutleda. Grupid olid justkui tervik ning kõik sujus väga hästi. Isegi kui keegi oli juht, siis teda ei olnud otseselt grupis märgata.
kuidas saada ühest jaamast teise ning, kus ronge vahetada. Niisiis, ta joonistas oma kuulsa diagrammi, mis nägi välja rohkem küll nagu elektriskeem kui tõeline kaart, sest kõik jaamad asusid vähemal või rohkemal määral võrdsetel kaugustel. Aastal 1931 avaldas Beck esimesena oma idee Frank Pick'ile London Underground'ist, kuid seda koheldi kui liiga radikaalset lahendust, sest see ei näidanud vahemaid relatiivselt [5]. Pärast edukat kohtu- menetlust prinditi aastal 1932 Beck'i kaardist 500 koopiat. Metrookaardi esimene suurem avalikus- tamine oli aastal 1933, mil prinditi 700 000 koopiat ning reisijate reaktsioon näitas, et disain on edukas [5]. Juba pärast esimest kuud tuli nõudlus uuele väljalaskele. Beck jätkas metrookaardi uuendamist vaba - kutselisna, kuid tuleviku Victoria Line, uus metrooliin, lisati 1960. aastal Harldon Hutchisoni poolt. Kaardile tehti palju teisigi muudatusi ilma Beck'i nõusolekuta
2) isamaa seotuse lüürika 3) päevapoliitiline/publitsistlikum isamaa luule. 20.sajand Intelligents, kes tunnetab uue vajadust (uus poliitika, kultuur jne). NOOR EESTI (aktiivne tegutsemine 1905- 1915) tõi pöörde senistesse põhimõtetesse, panid aluse moodsale kultuurile. Noor eesti avaldas 5 albumit liikmete teostega (1. Oli 1905). (NB: kättesaadavad kirjandusmuuseumi lehel). 1. albumi 1. pilt Kreutzwaldist, pealkiri tema teosest (..kaugelt näen kodu kasvamas..). Prinditi soomes, sest eestis polnud piisavalt häid pildipiltnike (Gustav Suitsu maiste järgi). -Rühmitus sai alguse õpilasseltsidest. 1. albumi nime järgi said ka nemad nime. Oli põhikoosseis + laiem ring kunstnike ja teatritegelasi. (põhi: Tuglas, Suits, Aavik, Grünthal-Ridala) väga noored asutades! - Murrand kultuuritraditsioonis, sisuks teadlik lahkulöömine senisest baltisaksa traditsioonist ja seega ka seda immiteerivast romantismist. Panid rõhku ka
annaabi.ee 
