(lk27) Leian, et see definitsioon võiks kehtida ka väljaspool seda esseed, sest tegemist on igati loogilise lähenemisega ning sobiks ka üldisesse normaalteaduse konteksti. Selleks, et teadlane saaks midagi uurida, peab tal olema mingisugune baasteadmine juba olemas. See omakorda tähendab, et need baasteadmised tuleb kuskilt saada, peamiselt saadi need varasemate teadlaste töödest. Kuhni järgi olid eeskujuks sellised teosed nagu: Aristotelese "Physica", Ptolemaiose "Almagest", Newtoni Principa ja Opticks, Franklini Electricity jpt.(lk 27) Nende loetlemine ehk polegi antud hetkel nii tähtis, kui teadmine, et teadlased uurisid edasi eelnevate teadlaste töid ehk võtsid need aluseks, seega lisasid midagi juurde ning me jõuame tagasi selle juurde, et teadus areneb kumulatiivselt. Teadmised lisanduvad olemasolevatele teadmistele juurde. Rääkides normaalteaduse olemusest, võib väita, et normaalteaduses on kolm põhilist probleemide klassi - oluliste faktide kindlakstegemine,
Oma positsioonist ülikoolis loobus alles 1701. aastal. Newtonist sai rikas mees. Mõnede arvates anti talle selline ametikoht teenete eest teadustöös. Tema ise seda küll nii ei võtnud ning andis endast parima tööülesandeid täites. 1703. aastal valiti ta Kuningliku Seltsi presidendiks. Igal aastal valiti ta tagasi kui tema surmani. Newton löödi 1705. aastal rüütliks. Ta oli esimene teadlane, kes seda tiitlit kandis. 1709. aastal hakkas Newton "Principa" teise osa kallal töötama. Ta andis välja ka "Opticsi" teise osa. Newton suri 19. mail 1727. Tema loodud mehaanika jäi kaheks sajandiks klassikalise mehhanistliku maailmapildi aluseks ning mõjustas määravalt metafüüsilise materialismi teket ja arenemist. 6 Newtoni seadused Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist seadust, mis panevad aluse klassikalisele mehaanikale. · Newtoni 1
tema arvates argus, kuigi nimetatakse vooruseks) ■ “Nõrgad ja edutud peavad hukkuma - see on meie inimarmastuse esimene seisukoht. Ja me peame neid aitama selles” 14.BERTRAND RUSSEL- briti (1872-1970) ■ ateist- jumalat ja kõige üleloomulikku eitav maailmavaade, patsifist- eitab sõda ja pooldab rahu, võitles Vietnami sõja ja tuumarelvade vastu ■ analüütilise filosoofia rajaja ■ “Principa Mathematica”- Whiteheadiga koos kirjutas ■ loogiline atomism: kõik väited on taandatavad oma baaskomponentidele “atomaarsetele” väidetele ja baasväited on analüüsitavad loogikaseaduste abil ■ “Prantsuse kuningas ei ole kiilaspäine” 1)lause on väär, kui Prantuse kuningat peetakse silmas “primaarselt” 2)lause on tõene, sest kui Prantusmaal pole kuningat, ei saa ta kiilaspäine olla
Seega saime vastuolu mõlemal võimalikul juhul. Russelli paradoksi võib vaadata kui antiikajast tuttava valetaja paradoksi modifikatsiooni. Russell pakkus lisaks välja järgmise modifikatsiooni. Külas on habemeaja, kes ajab kõigi nende külaelanike habet, kes endal ise habet ei aja. Küsime nüüd, kas habemeajaja ajab endal habet? Russell ja Whitehead osutasid, et hulgateooria paradoksid ja vastuolud tekivad nõiaringi põhimõttel, ning otsisid meetodit nõiaringi vältimiseks. Principa Mathematica's pakutud lahendus on nn. lihtne tüüpide teooria: igale objektile omistatakse teatud tüüp, ja hulkasid saab moodustada ainult moodustatavast hulgast madalamat tüüpi hulkadest. Nii tekib tüüpide hierarhia. Siis ei saa ka kõigi hulkade hulka üldse moodustada. Logitsistlike põhimõtete optimistlike kandjatena ei esitanud Russell ja Whitehead Principia's kordagi küsimust, mis
annaabi.ee 
