metsades. Saare- ja Hiiumaal haruldane. Händkakk on riikliku kaitse all: kantud Eesti NSV Punasesse raamatusse (valgel lehel). 3 I Sisu 1.1. Leviala Händkakk on levinud Lapimaast Sahhalini ja Jaapanini, esineb ka Kesk- Euroopamäestikualadel Alpides, Karpaatides ja Balkanil. Aasias elab händkakk Siberis kuni Altai, Sajaanide ja Taga Baikalimaani, Jakuutias, Põhja-Mongoolias, Koreas ja Primorjes. Laias laastus langeb levila põhjapiir kokku 65° põhjalaiuskraadiga ja lõunapiir metsapiiriga. Puhast okasmetsa ta Aasias väldib, aga Euroopas eelistab. Euroopas arvatakse elavat 82 tuhat paari händkakke, neist Venemaal 65 tuhat ja Kesk-Euroopas 1000. Mandri-Eestis on händkakk üldlevinud väikesearvuline haudelind. Mõnel aastal on ta põhjast tulnud isendite arvel ka arvukas talikülaline. 1.2. Välimus Händkaku kehapikkus on 5060 cm, tiiva pikkus 3238 cm, tiibade
Ja ka sellele irevile aetud teravate lõugadega hernehirmutise kohutav välimus ajab kallaletungijaile hirmu peale. Kui hädaoht möödub, laseb kerakala oma vatsast õhu välja, laskub sügavamale ning tema keha omandab uuesti värtnataolise kuju. 4 Kerakalalaste üht esindajat okaskõhtu- võib kohata meie Kaug-Idas, Primorjes. See kala on kuni 25 cm pikkune. Pilt 2. Kerakala (Tetrodon sp.)(http://mangukoobas.lahendus.ee/media_files/210865l.JPG) Troopikameredes elab hiiglaslik, üle 1000 kg raskune ja rohkem kui 2 m pikkune kuukala. Tema külgedelt lamendunud eha on ümmargune nagu täiskuu. Saba on kalal väike, otsekui ära raiutud, selja ja pärakuuim on pikad. Kuukala on pelaagilise eluviisiga s.t. ta ujub avavees. Üksikasjalised andmed kuukala elust seni puuduvad. Pilt 3. Kuukala( Mola mola)
vastu. Nii Hiinasse kui Hisp-sse saadeti hulgaliselt sõjalisi nõuandjaid, kes pidid omandama reaalseid lahingukogemusi, õppima väeosade juhtimist, saadeti ka relvastust, ennekõike lennukeid koos lenduritega, kes omandasid lahingukogemusi, Hisp-s lisaks ka NL tanke koos tankistidega. Hisp kodusõjas osalemine halvendas NL suhteid Sm-ga. Sekkumine hiinlaste poolel tõi kaasa otsesed konfliktid Jaapaniga vahetult enne II ms puhkemist. 1938 nn Hassani järve intsident (Kaug-Idas, Primorjes)- piiriküsimus selles rajoonis lahendamata. 1938 suvel Jaapani relvaüksused tungisid üle senise piirjoone, mis polnud ametlik, vaid aja jooksul ise kujunenud. Ületasid kontrolljoone ja võtsid enda kontrolli alla Hassani ümbruses kaks küngast, venelased koondasid tohutu jõu ülekaalu- terve Punaarmee korpus kahe korpuse vastu, jaapanlased löödi välja, toimunut kirjeldati siseriiklikus propagandas kui Punaarmee suurt võitu.
annaabi.ee 
