Et proletariaat peab kõigepealt kätte võitma poliitilise võimu, tõusma rahvuslikuks klassiks, konstitueeruma kui rahvus, siis on ta ise veel rahvuslik, kuigi hoopis teises mõttes, kui kodanlus sellest aru saab. Rahvuslik eraldatus ja rahvaste vastandlikkused kaovad üha rohkem juba koos kodanluse arenemisega, kaubandusvabadusega, maailmaturuga, tööstusliku tootmise ja sellele vastavate elutingimuste ühetaolisusega. Proletariaadi võim kiirendab nende kadumist veelgi." Primordialistid (C. Geertz, Anthony D. Smith). Primordialistid- nad rõhutavad, et rahvus ei ole modernne, etnilisel pinnal on rahvuslikku kuuluvust alati olnud. Kokkukuulumine on igipõline nähtus. Geertz ja Smith. Saksa rahvuslik liikumise algus saksa rahvuslik solidariseerumine Saksa vabadussõjas Napoleoni vastu. Ärkamisaja alguseks peetakse 19. saj, langes toimunud Napoleoni sõdade aega, kui suur osa Saksa alasid oli haaratud Napoleoni võrku
rahvuslik liikumine Rahvus kui uus kvalitatiivne tunnus. Mis on rahvus? Hans Kohni Lääne (civic) ja Ida (etniline) mudel. "Objektiivsed" tunnused, Johann Gottfried Herder (Volkslieder, Volksgeist) ja Johann Gottlieb Fichte. Subjektiivne (voluntaristlik) kontseptsioon. Ernest Renan’i argumentatsioon. Millal tekkisid rahvused? Modernistlik seisukoht (E. Gellner), konstruktsionistlik "kujutletud kogukonnad" (Benedict Anderson), marksistid (Hobsbawm, Liebknecht). Primordialistid (C. Geertz, Anthony D. Smith). Saksa rahvuslik liikumise algus – saksa rahvuslik solidariseerumine Saksa vabadussõjas Napoleoni vastu. Üliõpilasliikumine (Wartburgfest, raamatute põletamine, poliitiline programm, H. Riemann, 1818 Burschentag, Allgemeine Deutsche Burschenschaft, A. v. Kotzebue, must-punane-kuld Lützowi rügemendist), Karlsbadi otsused. Saksa võimlemisliikumine (Friedrich Ludwig Jahn, GutsMuths), laulmine,
sajandil tihedalt seotud rahvusliku propagandaga, mis väga suurel määral põhineb ajalool. Käsitlusi vaadtes polnud rahvusromantistidele oluline ajalooline tõde ja ajalooga manipuleeriti. Sellega läksid kaasa ka kultuurieliit. 19.saj võtavad ka kultuuritegelased missiooniks hakata looma rahvuse häält ja identiteeti: kui varasemalt olid aluseks antiikautorite tööd, siis nüüd hakati rõhutama rahvuslust. Tekkisid vene muusikud, inglise kunstinud, rantsuse kirjanikud etx. 3. primordialistid ehk essentsialistid (Geertz, D.Smith) etniline kogukond, mis on rahvuse aluseks, on alati olnud. Etniline identiteet ja eneseteadlikkus on isegi ilma omariikluseta kestnud selgelt ja just 19.saj said selle põhjal võimalikuks see, et tekkisid rahvused. Smithi põhiargument on, et kaasaegseid rahvusi ei saa mõista, viitamata varasematele etnilistele mälestustele. 19.saj puhkesid debattid srelleüle, kellel on enesemääramisõigus. Ka Hegel arutles selle
annaabi.ee 
