Pinda katab ühekihiline kuupepiteel ja selle all on valkjaskest - tunica albuginea Munasarja koore- ja säsiosa Munasarjas eristatakse pindmisemat kooreosa (cortex ovarii s. zona parenchymatosa) ja tsentraalset säsiosa (medulla ovarii s. zona vasculosa). Ovaarivärat (H) Munasarja folliikulid Oogoonid paljunevad looteeas ja suurenevad esimest järku ootsüütideks Esimest järku ootsüüte ümbritseb üks kiht lamedaid follikulaarrakke primordiaalsed folliikulid Kollaskeha Corpus luteum LH mõjustab granuloosa ja siseteeka rakke ja põhjustab follikuli allesjäänud osade muutumist ajutiseks endokriinseks näärmeks (luteiniseerumine) Granuloosarakud suurenevad, nende lipiidide sisaldus suureneb ja nad hakkavad sekreteerima progesterooni; osa siseteeka rakke akumuleerivad lipiide ja jätkavad östrogeenide produktsiooni Kollaskeha saavutab maksimaalse suuruse seal 7. ovulatsioonijärgsel päeval (veisel 12-13.
spermi ühinemisel munarakuga läheb meiootiline küpsemine lõpuni. Metafaasiblokk vabastatakse, asümmeetrilise jagunemise tulemusena tekib II polaarkeha ja küps munarakk ovulatsioon – millised protsessid vallandavad ja mis selle protsessi käigus toimub - protsess, mille käigus ootsüüt vabaneb munasarjast. Luteiniseeriv hormoon ja folliikuleid stimuleeriv hormoon põhjustavad munaraku vabanemise valminud folliikulist follikulogenees – primordiaalsed, primaarsed, sekundaarsed – toimub vaid tsissuustel loomadel, kus abirakud on somaatilist päritolu - Primordiaalsed foliikulid– munarakk, 1 kiht foliikulepiteeli - Primaarsed folliikulid - hakkab moodustuma oolemm (munaraku membraan), moodustub ZP, tekivad mitmekordsed folliikuliepiteeli kihid - Sekundaarsed folliikulid - teeka formeerub, munarakk liigub perifeeriasse Graafi folliikulid – millal kujunevad, mis rakkudest moodustuvad
Tsütokinees lõpeb kahe uue tütarraku eraldumisega teineteisest. (aktiinist ja müosiinist moodustub kontraktiilne struktuur aktiini rõngas). Meioosi - rakkude diferentseerumise protsess. Meiootiline rakkude jagunemine esineb k÷ikidel suguliselt sigivatel organismidel. Meiootiliselt jagunevaid rakke on organismidel vähe, neid nim. ka meiotsüütideks. Kõrgematel organismidel leidub meiootiliselt jagunevaid rakke tavaliselt sugunäärmetes e. Gonaadides. Meioos inimesel: Primordiaalsed idurakud (need, mis on määratud läbima meiootilist jagunemist) diferentseeruvad väga varajases embrüonaaleas. Tekivad rebukotis ja edasi migreeruvad embrüonaalsesse gonaadialgmesse. Kulg embrüonaalses ovaariumis ja testises on erinev. Embrüonaalses ovaariumis toimub idurakkude mitootiline paljunemine, sel ajal nim. neid oogoonideks. Teatud ajal algab oogoonide meiootiline jagunemine- nad alustavad 1. profaasi. Nüüd nim. neid rakke primaarseteks ootsüütideks
Pealt on kaetud organ ühekihilise kuupepiteeliga, selle alla jääb kiudsidekoeline valkjaskest Munasarjad on kompaktsed organid, neis eristatakse perifeersemalt paiknevat koort ja tsentraalselt paiknevat säsi (v.a eq) Munasarja koores paiknevad erinevas arengujärgus folliikulid, viimaste vahel paikneb sidekoeline strooma Munasarja säsi moodustab veresoonterohke kohev sidekude Munasarja koores valkjaskesta all paiknevad kõige väiksemad folliikulid – primordiaalsed Folliikul sisaldab primaarset ootsüüti, mida ümbritseb üks kiht lamedakujulisi follikulaarepiteeli rakke Primordiaalsedi folliikuleid on munasarjades kõige rohkem, looma vananedes nende arv väheneb Koore sügavamates kihtides paiknevad primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed folliikulid Primaarsed folliikulid sisaldavad juba suuremaks kasvanud primaarset ootsüüti – viimast ümbritseb kuupepiteel, mis
annaabi.ee 
