· Perek aruhein · Perek kastik · Timut · Värihein · Longus helmikas · Perek orashein · Oder, nisu, rukis · Sugukond loalised · Perek luga (harilik luga, konnaluga) · Klass kaheidulehelised Pole monofüleetiline rühm Põhiosa nimetatakse päriskaheidulehelisteks, primitiivsena on omaette seltsiks vesiroosilaadsed (Eestis sugukond vesiroosilised) · Sugukond vesiroosilised Võimsa risoomiga vee- ja sootaimed Lehed sageli ujuvad Juhtkimbud korrapäratult, üks iduleht! Viljaks koguvili või lihakas marjataoline vili ·Eestis valge vesiroos (LK), väike vesiroos (LK), väike vesikupp (LK), kollane vesikupp
Perek kastik Timut Värihein Longus helmikas Perek orashein Oder, nisu, rukis Sugukond loalised Perek luga (harilik luga, konnaluga) Klass kaheidulehelised Pole monofüleetiline rühm Põhiosa nimetatakse päriskaheidulehelisteks, primitiivsena on omaette seltsiks vesiroosilaadsed (Eestis sugukond vesiroosilised) Sugukond vesiroosilised Võimsa risoomiga vee- ja sootaimed Lehed sageli ujuvad Juhtkimbud korrapäratult, üks iduleht! Viljaks koguvili või lihakas marjataoline vili Eestis valge vesiroos (LK), väike vesiroos (LK), väike vesikupp (LK), kollane vesikupp
sajandi algust. Arheoloogilises aines väljendub kristlus peamiselt kaheti - matmiskombestik ja esemete, ehteasjade ikonograafia. Matmiskombestik 11-13. sajandil oli väga eripalgeline. Kristlikud mõjud ilmnesid ehete kujundamisel, näiteks ripatsid, mis kannavad ristida. Harvemini kohtab ehetel "Thori vasarat." Muinaseesti ühiskond XIII saj alguses- Väga hüpoteetiline, sest pole teada milline oli muinasühiskond tegelikult. Kuni 19. sajandini käsitleti vallutuseelset ühiskonda väga primitiivsena. 13. sajandi vallutamine ristisõdijate poolt kui uue maailma koloniseerimine. Eesti ja Läti traditsioonis hakati muinasühiskonda idealiseerima. Aluse pani Merkel, ta idealiseeris primitiivsust. Sellest lähtub ka eesti traditsiooniline Muinas-Eesti skeem, mis oli välja töötatud 1920ndatel-1930ndatel aastatel. Muinasdemokraatia- Olid olemas pealikud, kuid iseenesest tegu vabade talupoegadega, kus sotsiaalsed erinevused olid väiksed. Oli olemas maksustussüsteem ja maksukogujad
murdekeele. Kuigi praegugi elab Neideni alal koltade järeltulijaid, hääbus murdekeel 1970. aastatel. Venemaa rahvuspoliitika rakendamine Kuigi 1920. aastate Venemaa rahvuspoliitika oli tsaaririigi ajaga võrreldes tunduvalt liberaalsem ning asetas tunduvalt suuremat rõhku haridusele, asudes likvideerima kirjaoskamatust ning looma kirjakeeli, käsitas riiklik ideoloogia põlisrahvaid, nende keelt ja kultuuri primitiivsena. 1925. aasta erimäärusega arvati Koola poolsaare saamid ,,Põhja väikerahvaste" rühma, mida iseloomustati kui ,,majanduslikult, sotsiaalselt ja poliitiliselt mahajäänuid". Kultuurirevolutsiooni poliitikat rakendades korraldati ka Koola poolsaarel kirjaoskamatuse likvideerimise kursusi ja asutati lugemistaresid ning koole vähese kirjaoskusega inimestele. Lisaks enne revolutsiooni saami külades tegutsenud