Helena ja Paris Kristi Vaino Mariliis Kolk 10.C 2012 Helena Dante Gabriel Rosetti ,,Ilus Helena" 1863 Paris Herman Wilhelm Bissen ,,Paris õunaga" Enrique Simonet ,,Parise otsus" 1904 Francesco Primaticcio ,,Helena röövimine" 1530-39 J. L. David ,,Paris ja Helena" 1788 õli, lõuend Kasutatud materjalid · http:// upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/0a/Rossetti_ · http:// upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1a/Bissen% · http://opetaja.edu.ee/klassitsism/klassika/parishel.h tml · http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e 2/Enrique_Simonet_-_El_Juicio_de_Paris_- _1904.jpg · http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1 a/Francesco_Primaticcio_003
töödeldud varasemad portreed jätkasid mudelitena hilisemate põlvkondade jaoks. · Valentine Balbiani oli tema naine. TEMA TEOSED · Tema teosed, koos nende realismi ja teatrilise emotsiooniga, näitavad Fontainebleau kooli, Mikelangelo ja Itaalia Mannerismi mõju. · Germainil oli esialgu Itaalia mõju. · Paljudeks Piloni töödeks olid matusepaigad, eriti Valois Chapel, Saint Denis Basilica kirikus, disainitud Francesco Primaticcio poolt. Teos jäi lõpetamata. · Ta oli kuninganna Catherine de Medici lemmik skulptor. · 1555 pakkus ta Pariisi kullaseppadele mudeleid. · Ta oli ka andekas joonistaja. · Prantsuse revolutsiooni käigus hävitati Piloni hauad, mis olid mõeldud Birague perekonnale, kuid need, mis alles jäid (praegu Louvre'is) näitavad kui andekas ja kirglik skulptor ta G.PILONI KUULSAMAD TEOSED DIANA WITH A STAG LOUVRE 8 TÄIENDAVAT KUJU FRANCIS I HAUA JAOKS HENRY II JA CATHERINE DE' MEDICI
LOSSID: Loire`i oru lossid, Prantsuse kuningate jahilossid, Loire`i jõgi 1012 km. FONTAINEBLEAU. 60 km. Pariisist.Seal elati alates kapetingidest kuni Napoleon III-ni.Loss meeldis Napoleon Banaparte`ile. Valge hobuse õu e. Hüvastijätu õu - 20.04.1814 - Napoleon I jättis hüvasti oma kindralitega ja sõduritega enne Elba saarele minekut. Hobuseraua trepp. Keskaegset lossi hakati ümber ehitama Francois I ajal. Fontainebleau koolkond : Il Rosso - Francois I galerii (stukkdekoor); Primaticcio - maalis ballisaali. Mansardkorrus. BLOIS, Loire`i põhjakaldal, Louis XII (süüfilis), 15.saj. lõpp, spiraalne trepp, Katariina di Medici tuba. CHAMBORD. Suurim ja kauneim Loire`i oru loss,kõige terviklikum, uhkeim katus; Leonardo da Vinci tegi plaani. BERNARD PALISSY(1510-90), majoolikatehnika, fajansikunst, keraamik, grotid, basseinid, vaagnad.
· Lossid erinesid Itaalia palazzodest * Olid veel gootipärase põhiplaani & masside jaotusega, kuid reness. detailide & dekooriga: katus oli kolmnurkne ning sageli olid katusel tornikesed * eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks · Fontainebleau: Pariisist lõuna pool asuv kuningate jahiloss, rikkalikud sisekaunistused, itaallastest sisekujundajad Primaticcio & Rosso panid aluse maneristlikule Fontainebleu koolkonnale. · 16. sajandi keskel alustati Pariisis Pierre Lescot' juhtimisel uue Louvre'i lossi ehitust. Selle selge ülesehitus ning peened kaunistused on mõjutanud ka nende meistrite tööd, kellel hilisematel aegadel on tulnud lossile uusi osi lisada Louvre'i ehitus kestis nimelt aastasadu. Valmis sai loss alles 1878. Praegu asub selles hiiglaslikus hoones üks maailma suuremaid kunstimuuseume.
jahilossi, Madridi lossi Pariisi lähedal, Pariisi raekoda ja paljusid teisi. 1528. aastal asuti ehitama kuulsat Fontainebleau lossi Gilles Le Bretoni juhatusel, mida ehitati-kaunistati mitu inimpõlve ja kus kajastuvad kõik kunstielus toimunud muutused. Oluline selle lossi puhul just sisemine kaunistus – seal asub kuulsa Versailles’ peeglisaali eelkäija François I galerii ja selle kallal töötasid itaallased F. Primaticcio ja G. B. Rosso, kes Fontainebleau koolkonna rajajad nii skulptuuris kui maalikunstis. Kirikuarhitektuuris on vararenessanssi vähe – tähtsaim näide on Hector Sophier’ poolt ehitatud Saint-Pierre’i kiriku kooriosa Caenis. (Vaga 2004: 473) François I ajal hakkab toimuma ka üleminek Prantsuse kõrgrenessanssi (1535-1580). Siis kaovad või töötatakse läbi kõik gooti elemendid ja arhitektid pole enam sõltuvad Itaalia renessansi
(u. 330 eKr) Odysseus ja Polyphemos. Herbert James Draper, Odysseus ja Mosaiik sireenid (1909) Villa del Casale'st (Sitsiilia, 4. saj pKr) Valentin Serov, Odysseus ja Nausikaa Odysseus ja Polyphemos. Mosaiik (1910) Villa del Casale'st, detail Pinturicchio, Bryson Burroughs, Kalypso saar Odysseuse kojutulek (1509) (1928) Francesco Primaticcio, Odysseus ja Max Beckmann, Penelope (u. 1563) Odysseus ja Kalypso (1943) Bartholomeus Spranger, Pablo Picasso, Odysseus ja sireenid Odysseus ja Kirke (1946) (u. 1580/85) Romare Bearden, Odysseuse Bartholomeus Spranger, kojutulek (1977) Odysseus ja Kirke Pinturicchio 1509 vs Bearden 1977 (u. 1586/87)
annaabi.ee 
