,,Elu eesmärgiks on saada täielikuks sündinuks". Usk 5 tuleb tema arvates inimese seesmise suunitlusena ehk ka seadumusena. Fromm: ,,Usk Jumalasse on tagatud omaenda mina jumalike omaduste kogemisega, see on eneseloomise pidev ( aktiivne ) protsess.". Kui usuobjektist ehk siis Jumalast loobutakse, siis tekib inimesel seesmiselt uus Jumal. Niimoodi on arvanud näiteks teoloog Egon Brinkschmidt. Küsimus seisneb primaarsuses, et millest või kellest tuleb üleüldse alustada? Kas Jumal on esmane või siiski inimene ja tema usk Jumalasse? Kas esimene on Jumal või usk, mis märgib Jumalat? Kes või mis on siis esimene? Näiteks Fromm arvab pigem seda, et inimese usk on siiski esmane. Kuid siis tekib juba uus küsimus: mis jääb järele Jumala puudumisest? Frommi idee viib selleni, et inimene lahutab ennast Jumalast ja sellisel juhul religioon jaotub teistlikuks ja ,,ilmalikuks" religiooniks
,,Elu eesmärgiks on saada täielikuks sündinuks". Usk 5 tuleb tema arvates inimese seesmise suunitlusena ehk ka seadumusena. Fromm: ,,Usk Jumalasse on tagatud omaenda mina jumalike omaduste kogemisega, see on eneseloomise pidev ( aktiivne ) protsess.". Kui usuobjektist ehk siis Jumalast loobutakse, siis tekib inimesel seesmiselt uus Jumal. Niimoodi on arvanud näiteks teoloog Egon Brinkschmidt. Küsimus seisneb primaarsuses, et millest või kellest tuleb üleüldse alustada? Kas Jumal on esmane või siiski inimene ja tema usk Jumalasse? Kas esimene on Jumal või usk, mis märgib Jumalat? Kes või mis on siis esimene? Näiteks Fromm arvab pigem seda, et inimese usk on siiski esmane. Kuid siis tekib juba uus küsimus: mis jääb järele Jumala puudumisest? Frommi idee viib selleni, et inimene lahutab ennast Jumalast ja sellisel juhul religioon jaotub teistlikuks ja ,,ilmalikuks" religiooniks
„Elu eesmärgiks on saada täielikuks sündinuks“. Usk 4 tuleb tema arvates inimese seesmise suunitlusena ehk ka seadumusena. Fromm: „Usk Jumalasse on tagatud omaenda mina jumalike omaduste kogemisega, see on eneseloomise pidev ( aktiivne ) protsess.“. Kui usuobjektist ehk siis Jumalast loobutakse, siis tekib inimesel seesmiselt uus Jumal. Niimoodi on arvanud näiteks teoloog Egon Brinkschmidt. Küsimus seisneb primaarsuses, et millest või kellest tuleb üleüldse alustada? Kas Jumal on esmane või siiski inimene ja tema usk Jumalasse? Kas esimene on Jumal või usk, mis märgib Jumalat? Kes või mis on siis esimene? Näiteks Fromm arvab pigem seda, et inimese usk on siiski esmane. Kuid siis tekib juba uus küsimus: mis jääb järele Jumala puudumisest? Frommi idee viib selleni, et inimene lahutab ennast Jumalast ja sellisel juhul religioon jaotub teistlikuks ja „ilmalikuks“ religiooniks
annaabi.ee 
