tuhat korda kiirem võrreldes tavalise lairibaühendusega. Uue võrgustiku ja praeguse võrgustiku vahe seisneb selles, et kogu ühendus põhineb fiiberoptilistel kaablitel, kasutatud on vaid moodsaid vahendeid, mis aga tähendab, et kõrvalisi ega vananenud osiseid pole kasutatud. Uus võrgustik kasvatab serverite olemasolu. Projekti raames on paigaldatud juba 55 tuhat serverit ning loodetavalt peaks see arv kasvama paari aastaga 200 tuhandeni. Internet muutub ka turunduses üha enam primaarsemaks. Väidetakse, et lähima viie aasta jooksul on ettevõtted sunnitud muutma internet-ettevõteteks. Arvatakse, et need, kes ei võimalda läbi interneti tooteid ja teenuseid tellida, langevad konkurentsist välja. Internet loob ettevõtetele mitmeid positiivseid eeliseid, näiteks interneti kaudu on võimalik uutele turgudele siseneda odavamalt. Praegusel ajal on internet võtnud endale rolli, mida kaua täitis vaid televiisor. Enam ei sisustata vaba aega teleka taga kanaleid klõpsides
igaühel on õigus juurde pääseda. Dokumenteeritud andmetele vaba ligipääs ja kasutusõigus on iga demokraatliku riigi alustala. Juurdepääs on arhiivide üks põhifunktsioone muuta endi valduses olevad dokumendid kättesaadavaks ning tagada nende võimalikult avar kasutamine. Ometi leidub arhiivides dokumente, millele juurdepääs on seotud kindlate piirangutega. Üldjoontes on nende olemasolu põhjuseks isikute eraelu ning avalikkuse huvide kaitse, kus primaarsemaks peetakse riigi ja rahvuse julgeoleku tagamiseks. (Kibal, Pirsko, Tannberg, Valge 2005) Arhiividele on avalikule teabele ligipääsu tagamine kaasa olukorra, kus tuleb uue pilguga vaadata seadusandlust nii siseriiklikul kui ka riikidevahelisel tasandil. Esimesel juhul on suur erinevus just nn Euroopa vanade ja uute riikide vahel. (Kibal jt 2005) Arhiivindusalastes perioodilistes väljaannetes nt Janus, Der Archivar, Archivak Science on läbi
Korruptsiooniga mõned korrad kokkupuutunute protsent vähenes samuti 4,4% 1998 aastal 2,8 protsendini 2002 aastal ja samaks jäi vaid korruptsiooniga tihedalt kokkupuutunud inimeste protsent. Sellisele positiivsele tendentsile võib aluseks olla ka Karistusseadustiku menetluse suur tähelepanu meedias, mistõttu ei tohi alahinnata siin ka neljanda võimu osa. 3. ALTKÄEMAKSU KOOSSEISU TÕLGENDAMISE VÕIMALUSED Õigusteoreetiliselt peetakse primaarsemaks lähenemiseks õigusnormi grammatilist tõlgendamist. Seetõttu vaatleb autor seda esmalt, tehes seejuures järeldusi, kas on üldse või kui on, siis milliste teiste kaanonite käsitlemist. 3.1.1. Keeleline tõlgendamine 30 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 26. mail 2005.a. nr. 3-1-1-37-05 Dmitri Demutski süüdistuses KarS § 25 lg 1 - § 274 lg 1, § 275 ja § 298 lg 1 järgi. - RTIII, 30.juuni 2005, 21, 212
annaabi.ee 
