.................................1 SISUKORD.....................................................................................................................................................3 PRIMAADID...................................................................................................................................................4 PRIMAADID EHK ESIKLOOMALISED..............................................................................................................4 PRIMAADILIIGID........................................................................................................................................... 5 Katta....................................................................................................................................................... 5 Hiidgalaago............................................................................................................................................5 Kääbusmarmosett........
o elundkond ühtset ülesannet täitev elundite süsteem o epiteelkude kude, mis katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu o erütrotsüüt (punalible, punaverelible) hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk o hulkrakne organism organism, mis koosneb kahest või enamast rakust (kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad, putukad) o imetajad loomad, kes toidavad oma järglasi piimaga o inimlased (hominiidid) primaadiliigid, kes kuuluvad fülogeneesi harru, mis on eraldunud inimahvidega ühisest tüvest ja asunud nn inimlikule evolutsiooniteele ~5-6 mln aastat tagasi. Iseloomulik on püstikäimine, taandarenenud kihvad, vähenenud lõualuud ja hambad, järk-järgult suurenev peaaju. Esimesed tuntud hominiidid olid australopiteegid. o kollageen sidekeo elastseid kiudusid moodustav valk o kontraktsioon lihaste kokkutõmbumine o kude sarnase ehituse ja talitlusega rakkude kogum koos rakuvaheainega
esimesena lahkuda isane kindel, et järglased on tema omad. Paarivälised suhted – Lisaks mõjule vanemhoole jaotuse suhtes sugupoolte vahel avaldavad kaks eespool loetletud asjaolu – sugurakkude erinev hind eri sugupoolte jaoks ja isaduse tõendamatus – olulist mõju ka sigimiskäitumise muudele aspektidele, sh paarivälistele suhetele. Näiteks isegi monogaamsete ehk ainuabieluliste liikide (nagu on näiteks enamik linde ja imetajate klassis erandlikult mõned primaadiliigid, sh inimene) isased püüavad oma bioloogilist kohasust tihti suurendada varjatud paariväliste kopulatsioonide abil teiste paaride emastega. Seega võib üks ja sama isane olla sotsiaalselt monogaamne, kuid samal ajal bioloogiliselt polügüünne ehk “mitmenaisepidaja”. Emased võivad paarivälistest kopulatsioonidest saada järgmist kasu:
annaabi.ee 
