Kaitsetõkkeks saab ka lugeda kaksiratsa toolil istumist, sellisel juhul on tooli seljatugi barjääriks ning tegevus ise väljendab domineerimispüüdu. Levinuim mõtteasend kujutab endast põse toetamist rusikale nimetissõrm meelekohal. Sellele asendile on väga sarnane kriitilise hinnangu poos, lõug toetumas pöidlale, nimetissõrm suunatud meelekoha poole, teised sõrmed kõverdatud. Aja venitamise moodustest on tuntud veel prillide puhastamine, prillisanga suhupistmine, piibu tõmbamine ning lõua silitamine, mis kõik annavad rohkem aega otsuse langetamiseks. KOKKUVÕTE Kehakeel on väga oluline, sest selle mõistmine annab eelise, tänu millele on võimalik konfliktidevabalt suhelda. Autorid keskenduvad inimese kehakeelele põhiliselt läbirääkimistel ja seminaridel/loengutel. Seisukohtade olulisust põhjendatakse sellega, et kui vähemalt üks
kannatamatuse tundemärkidena. (1.LK: 60). Inimene on hindavas asendis, kui põsk toetub rusikale, nimetissõrm aga asub meelekohas. Kui pöial toetab lõuga ja nimetissõrm on suunatud meelekoha poole, siis tähendab see kuulaja eitavat suhtumist ettekandesse või lektorisse. (1.Lk: 62). Liigutused otsuse langetamisel. Lõua silitamine tähendab seda, et inimene püüab otsusele jõuda. Prillipapad ei pruugi otsuse tegemisel lõuga silitada, vaid nad võtavad prillid eest ja panevad prillisanga suhu. Kui inimene on pärast seda, kui tal on palutud teha otsus, pannud suhu pastaka- või sõrmeotsa, siis tähendab see, et ta vajab toetust. (1.Lk: 63). 8.6. KÄED KUI TÕKKED Käed kui tõkked. Kui inimene paneb ühe või mõlemad käed rinnale, siis moodustab ta tõkke. Oma olemuselt on see katse ohust või ebameeldivast olukorrast kõrvale hoida. Kui inimene närveerib või on sattunud kriitilisse olukorda, siis asetab ta käed rinnal vaheliti, mis on selge ohutunde märk. Kui kuulaja
(Pease 1994: 60). Inimene on hindavas asendis, kui põsk toetub rusikale, nimetissõrm aga asub meelekohas. Kui pöial toetab lõuga ja nimetissõrm on suunatud meelekoha poole, siis tähendab see kuulaja eitavat suhtumist ettekandesse või lektorisse. (Pease 1994: 62). Liigutused otsuse langetamisel. Lõua silitamine tähendab seda, et inimene püüab otsusele jõuda. Prillipapad ei pruugi otsuse tegemisel lõuga silitada, vaid nad võtavad prillid eest ja panevad prillisanga suhu. Kui inimene on pärast seda, kui tal on palutud teha otsus, pannud suhu pastaka või sõrmeotsa, siis tähendab see, et ta vajab toetust. (Pease 1994: 63). Käed kui tõkked Käed kui tõkked. Kui inimene paneb ühe või mõlemad käed rinnale, siis moodustab ta tõkke. Oma olemuselt on see katse ohust või ebameeldivast olukorrast kõrvale hoida. Kui inimene närveerib või on sattunud kriitilisse
annaabi.ee 
