Tantsu- ja liikumisteraapiat rakendatakse rehabilitatsioonis (nt ajutrauma, psühhiaatrilised haigused), hariduses (autistlikud ja õpiraskustega lapsed, vägivallaennetus jne), meditsiinis (kroonilised haigused, valu leevendamine) ja vaimse tervisega seotud valdkondades (depression, skisofreenia, ärevushäired, söömishäired, sõltuvushäired jne). Heaolu ja toimetulekut edendava teraapiavormina on ta kasutusel hooldekodudes, päevakeskustes, päevakeskustes, haiguste preventsioonis ja tervist edendavates programmides aga ka enesearengu ja eneseavastamise soodustajana (Terje Kaldur, 2015). 5. Fototeraapia Uuringus osalenud kaks arst-eksperti tulid järeldusele, et piisab ühe nädala dokumenteerimisest, et saada ülevaadet inimeste toitumis- ja igapäevaelu harjumustest. Pildistamine on alanud haigusest teadasaamisega ning pildid väljendavad antud hetke meeleolusid
Sellest lähtudes pakub meile kahtlemata huvi viktimoloogiline profülaktika üks kuriteoennetuse suundi, mida ei ole veel mitte ainult täiel määral kasutusse võetud, vaid ka uuritud. Diplomitöö eesmärk seisneb kuritegeliku käitumise formeerumise mehhanismi olemuse ja selleedasise väljenduse uurimises, viktiimsuse mõju uurimises õigusvastase käitumise väljendusele ja samuti viktimoloogiliste võimaluste uurimises kuritegude preventsioonis. Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks on vajalik järgmiste ülesannete lahendamine: 1. Anda kaasaegse kriminaalse viktimoloogia määratlus. 2. Uurida kuriteoohvri isiksust ja kirjeldada tema viktiimse käitumise kujunemist. 3. Uurida kuriteo toimepanemist stimuleerivate motivatsioonide liike, samuti analüüsida nende tekke põhjusi. 4. Määrata kuritegude ennetamise meetmed viktimoloogilisel alusel.
Lisaks sellele esines tulevaste kurjategijate emadel oluliselt sagedamini probleeme oma lastest arusaamisel, kui need olid nelja-aastased (17,5% vs 5,9%).44 350 kaksiku uuring, kus nende keelelist ekspressiivset käitumist hinnati 19 kuu vanuses,näitas et, mida väiksem oli keeleline aktiivsus selles vanuses, seda suurem oli agressiivse käitumise esinemise tõenäosus (r=- 0,20).Niisugused leiud viitavad suurele potentsiaalile agressiivsuse ja delinkventsuse preventsioonis, kui spetsiaalselt arendada verbaalseid ekpressiivseid oskusi. Seda püütakse teha näiteks viha juhtimise programmide käigus, kus osalejatele õpetatakse enda vihaseisundi väljendamise muutmist, näiteks vähendama teiste inimeste süüdistamist endale kahju tekitamises ning otsima põhjusi pigem juhuslikest asjaoludest lähtuvalt. Teine oluline aspekt keelelise võimekuse korral on seotud grupilise