maa). See laienemine sai eeskujuks ka teistes vasalkondades. 1385 – Krewo unioon. Leedu suurvürst Jogaila võttis ristiusu (katoliku) ja abiellus Poola kuningannaga. Loodi poliitiline liit Poola ja Leedu vahel. Leedu alad ristiti täielikult. Poolas võimule Jogalovide dünastia (Vladislav II). Ordu taotles pidevalt Žemaitijat (Leedu osa) ja tüli Poolaga Pommeri osas. Leedu ristimine tähendas ordu tegevuse õigustuse lõppu (paganaid polnud). Preussenreisen – ristisõjaturism hakkas lõppema. Poola leer mõtles ordu kaotamisele – tahtis ordu saata steppidesse tatarlaste vastu. Õigustuseks ordul skismaatiline teema (õigeusk). Poola-Leedu (ühtne riik alates 1589) suur probleem ordule seega. 1409 sõda ordu ja Poola-Leedu vürstiga päädis 1410 Tannenbergi lahingus, kus orduvastased võitsid. 1411 loovutas ordu Žemaitija Leedule ja Melno lepinguga loobus pretensioonidest. 1497 Kalmari unioon – Taani-Rootsi-Norra
Need on aga kõikjal, kus kristlus kaitsmist vajab. Ristisõda on element poliitikas, mis on võimalik ka ilma ristisõda olemata, aga see ei vähenda fakti, et sinna mindi patukahetsuse eesmärgil. Rahaahnus ja seiklusvajadus ei ole kindlasti peamised motivaatorid: enamusele ristisõdijatest tähendas ristisõda ainult väljaminekuid, lisaks sellele tõsist ohtu, et saadakse surma. Paljude jaoks oli ristisõda ka liialt kulukas, vahel tehti seda ka teiste kulul. Preussenreisen paljude rüütlite osalemine sõjakäikudel leedulaste vastu Saksa ordu toetuseks. Hõlbus oli minna Preisimaale, kust lähtusid pidevalt sõjaretked leedulaste vastu: tekkis ristisõjaturism. Ristisõjad olid ka rekonktista, Liivimaa ristisõjad etc. Ristisõdadega seostusvad vaimulikurüütliordud: Templiordu 12. saj alguses rajatud ordu, mille peamaja oli Jeruusalemmas paigas, mida arvati olevad Saalomoni templi koht
ebamugav olukord. Liivimaa välissuhete jaoks 14. sajandil oli tooniandev püsiv sõda Leeduga, mis ühtlasi tähendas suurel määral ka sõda Pihkvaga, sest seal valitsesid 14. saj enamasti Leedu päritolu vürstid. 14. sajandil oli populaarne nähtus Lääne-Euroopa rüütlite jaoks käia ristiretkel Preisimaal, käia paganate vastu sõjakäigul oli üks olulisi atribuute rüütlikskäimise juures. Sooritati sellised kohusetäitmise retked Preisimaale, nimetatakse ajalookirjanduses kui Preussenreisen. Enamasti suundus ristisõjaturism Preisimaale, aga osaliselt ulatus ka Liivimaale. 14. saj esimesel poolel on osutunud üheks tüliallikaks piiriküsimus ida-latgalis, paikkond, mida 20. sajandil on nimetatud nn Läti Ida- Setumaa, mis tänapäeva kuulub Venemaale. Samm-sammult koloniseeriti seda ala Pihkva poolt, lahkarvamused selle vahel, kus Liivimaa ja Pihkva piir asub. Piiritüli ei olnud ka nii akuutne, et selles osas alatist ja suurt sõda oleks tulnud