nende orbiitidel). M Päikese mass ·Newtoni poolt m planeetide mass üldistatud Kepleri III a orbiitide suured poolteljed seadusest saab leida planeetide massi. Planeetide tiirlemine ja pöörlemine · Gravitatsioon määrab planeetide ja nende kaaslaste liikumise. · Mehaanika seaduste järgi kestab planeetide liikumine igavesti. · Pöörlemine on muutlikum, sõltudes pretsessioonist ja loodelistest jõududest. Pretsessioon ja loodelised jõud · Nende põhjuseks on grav.välja tugevuse kahanemine: Päike tõmbab Maa tema poole pööratud külge tugevamini. Et Maa telg on tõmbejõu suhtes "viltu", Maa ise aga lapik, tekib jõud, mis püüab telge õigeks pöörata. Nö ümberkukkumise asemel hakkab telg pöörduma vertikaali (planeedi korral orbiidi tasandi normaali) ümber. · Maa telg teeb näiteks ühe täistiiru 25725 aastaga
· Newton avastas Kepleri seaduste põhjal gravitatsiooniseaduse (see hoiab planeete nende orbiitidel). · Newtoni poolt üldistatud Kepleri III seadusest saab leida planeetide massi. Planeetide tiirlemine ja pöörlemine · Gravitatsioon määrab planeetide ja nende kaaslaste liikumise. · Mehaanika seaduste järgi kestab planeetide liikumine igavesti. · Pöörlemine on muutlikum, sõltudes pretsessioonist ja loodelistest jõududest. Kõigi planeetide liikumise puhul kehtivad kindlad seaduspärasused: · Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised · Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega · Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi · Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas · Planeedi pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu
Kuu ja planeetide liikumise jälgimise hõlbustamiseks jaotati taevas tähtkujudeks. Päikese teed tähistab 12 tähtkujust koosnev sodiaak(loomaring). Aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes kaheteistkümneks võrdseks osaks. Tähistaeva püsivus muutumatuna on seletatav tähtede suurte kaugustega. Maa liikumine Maa liikumine koosneb tiirlemisest ümber päikese, pöörlemisest ümber oma telje ja pretsessioonist(25725 aastat). Pretsessioon https://et.wikipedia.org/wiki/Pretsessioon Pöörlemine koos tiirlemisega määravad ööpäeva, tiirlemine ja pretsessioon aasta pikkuse. Aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist, nimetatakse troopiliseks, kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru sideeriliseks. Planeedid ja tähistaevas Planeedid on Maa sarnased, samuti ümber Päikese tiirlevad taevakehad.
pilved, Päike, Kuu, planeedid, tähed, galaktikad (udukogud). Tegelikult on taevas „paigal“ ja objektide (va pilved) liikumine on tingitud hoopis Maa liikumisest, mis omakorda moodustub kolmest komponendist: tiirlemisest ümber Päikese perioodiga 1 aasta 17 pöörlemisest ümber tiirlemistasandiga 66°33’ nurga all asuva telje perioodiga 1 ööpäev ja telje pretsessioonist orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25 725 aastat Keskmise vaatleja silmad asuvad maapinnast h = 1,70 m kõrgusel. Arvestades, et Maa raadius R = 6,4·106m ja et Phytagorase teoreemist saame silmapiiri kauguseks l = 4660m = 5km 5.1. TAEVAKOORDINAADID Kasutusel on mitmeid taevakoordinaatide süsteeme. Enamlevinud on horisondiline- ja ekvatoriaalne koordinaatsüsteem. Horisondilise koordinaatsüsteemi korral määratakse taevakeha asukoht kolme koordinaadiga:
annaabi.ee 
