Kliimann (1939 a teoses "Õiguskord") normativistlik era- ja avaliku õiguse piiritlemise teooria, mis määratleb era- ja avaliku õiguse mõisteid järgmiselt: 1. Dispositiiv normiadressaatide käitumist korraldavat õigusnormistikku nimetatakse eraõiguseks. Normiadressaadid, kes on õigustatud looma õigusi dispositiivselt on dispositiiv- normiadressaadid ning dispositiivsus väljendub asjaolus, et tahet väljendatakse tahteautonoomiat kasutades. 2. Pretseptiiv normiadressaatide käitumist korraldavat õigust nimetatakse avalikuks õiguseks. Normiadressaadid, kes on kohustatud või õigustatud looma õigusnorme pretseptiivselt on pretseptiiv-normiadressaadid ning pretseptiivsus väljendub asjaolus, et avalikus õiguses toimib aktiivadressaat passiivadressaadi suhtes dikteerivalt, ettemääravalt, ühepoolselt. Kaasajal levinud teooriatest võib välja tuua järgmised doktriinid:
Haldussuhetes tekkinud vaidlused kuuluvad halduskohtu pädevusse. Eraõiguslikud vaidlused üldkohtu pädevusse. Era- ja avalikul õigusel on erinevad lähtepunktid. Eraõigus lähtub üksikisiku privaatautonoomiast ja reguleerib õiguskäivet ning eraisikutevahelisi aktuaalseid või potentsiaalseid huvide konflikte. Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise kriteeriumid Dispositiiv- normiadressaatide käitumist korraldavat õigusnormistikku nimetatakse eraõiguseks. Pretseptiiv- normiadressaatide käitumist korraldavat õigust nim. avalikuks õiguseks. huviteooria – õigusnormide huvi suundumusest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist (n.
Viimast tuleb vaadata siiski kui erandit, peale selle puudub riigil privaatautonoomia. 1. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad 11 Eesti õigusteadlastest on era- ja avaliku õiguse piiritlemise probleemiga põhjalikumalt tegelenud A.T. Kliimann. Oma töös "Õiguskord", mis ilmus 1939. aastal, määratleb ta era- ja avaliku õiguse mõisteid järgmiselt: dispositiiv - normiadressaatide käitumist korraldavat õigusnormistikku nimetatakse eraõiguseks; pretseptiiv - normiadressaatide käitumist korraldavat õigust nimetatakse avalikuks õiguseks. Normiadressaate, kes on õigustatud looma õigusnorme dispositiivselt, nimetab A.T. Kliimann dispositiiv-normiadressaatideks. Dispositiivsus avaldub tema analüüsi põhjal selles, et "kumbki adressaat väljendab oma tahet dispositiivselt, s.o. seaduses ettenähtud tahteautonoomiat suvaliselt kasutades". Normiadressaate, kes on kohustatud
Viimast tuleb vaadata siiski kui erandit, peale selle puudub riigil privaatautonoomia. 1. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad 11 Eesti õigusteadlastest on era- ja avaliku õiguse piiritlemise probleemiga põhjalikumalt tegelenud A.T. Kliimann. Oma töös "Õiguskord", mis ilmus 1939. aastal, määratleb ta era- ja avaliku õiguse mõisteid järgmiselt: dispositiiv - normiadressaatide käitumist korraldavat õigusnormistikku nimetatakse eraõiguseks; pretseptiiv - normiadressaatide käitumist korraldavat õigust nimetatakse avalikuks õiguseks. Normiadressaate, kes on õigustatud looma õigusnorme dispositiivselt, nimetab A.T. Kliimann dispositiiv-normiadressaatideks. Dispositiivsus avaldub tema analüüsi põhjal selles, et "kumbki adressaat väljendab oma tahet dispositiivselt, s.o. seaduses ettenähtud tahteautonoomiat suvaliselt kasutades". Normiadressaate, kes on kohustatud
annaabi.ee 
